17. oktoober 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väetised ja farmid saastavad jätkuvalt Läänemerd
Ligi pool Läänemerre suubuvast lämmastiku ja fosfori koormusest pärineb põllumajandutegevustest.
25 ja 26 oktoobril kutsub Helsingi Komisjon kokku läänemeremaade põlluministrite neljanda foorumi, et arutada 2007. aastal vastu võetud Läänemere Tegevuskava põllmajandussektori ülesannete täitmist.
Muuhulgas on jäänud täitmata eesmärk koostada 2009. aastaks nimekiri nendest intensiivtootmisega veise-, sea- ning linnufarmidest, mis ei täida Helsingi Konventsiooni III lisas toodud keskkonnakaitsenõudeid. Samuti pole suudetud tagada N ja P väetiste kasutamist nn tasakaalustatud viisil ehk piisavalt vähese üleväetamisega.
Puhta Läänemere Ühendus (Coalition Clean Baltic,
), kuhu kuuluvad suuremad looduskaitseorganisatsioonid läänmeremaadest, saadavad enne ministrite kohtumist välja omad ettepanekud 2013. aasta deklaratsiooni sõnastamiseks.
Et muuta keskkonnakaitsenõudeid mitte täitvate intensiivfarmide nimekirja koostamist riikidele lihtsamaks, teeb ühendus ettepaneku alustada esialgu nendest majanditest, mis asuvad mere kaldast kuni 200 km kaugusel ja suurematest jõgedest (nagu Daugava või Neeman) kuni 50 km kaugusel. Samas soovitavad nad nimekirja võtta ka Valgevene ja Ukraina territooriumil kuid Läänemere valgalas asuvad loomafarmid.
Taimede tegeliku N ja P vajadusega arvestavat väetamist aitab tagada väetamispäevikute pidamine , mida täna kohustuslikus korras tehakse ainult Saksamaal ja Taanis. Sellist arvepidamist põllule antavate ja sealt saagikoristusega eemaldatavate N ja P koguste kohta tuleks seadusega nõuda ka teistes läänemeremaades, kirjutatakse Puhta Läänemere Ühenduse pöördumises. Samuti tuleks reguleerida ühele hektarile lubatava liigväetamise kogust, nagu seda tehakse Saksamaal, ning piirangute ületamise korral rakendada trahve, nagu seda tehakse Taanis.
CCB soovitab kohustusliku arvepidamise sisse seada 2014. aasta juulist ning samast tähtajast alates piirata haritavale maale antavat liigset lämmastikku kuni 50 kilogrammini hektari kohta aastas ning fosforiliiga kuni 20 kilogrammini hektari kohta aastas. Üle 200 ha suurustes põllumajandites piirata üldlämmastiku liiga hektari kohta aga isegi kuni 25 kilogrammini aastas.
Mis puutub põllumajandusloomade arvu/tihedusse, siis CCB ettepanek on lubada ühe hektari haritava maa kohta pidada põllumajandusloomi sellise arvestusega, et tekkivas sõnnikus oleks kuni 160 kg üldlämmastikku (ehk erialase mõistega kuni 1,5-2 loomühikut lämmastikku hektari kohta).
Talvel haljaskultuuride all olevat haritava maa osakaalu ei soovita CCB vähendada ja jätta see 2011 aasta tasemele.
Intensiivse taimekasvatusega haritavatel maadel ning suure erosiooniohuga muldadel tuleks 5...10 m puhverribade rajamine muuta kohustuslikuks. Seda tegevust tuleks rahastada Euroopa ühise põllumajanduspoliitika raames antavate toetustega.
Autor: Maret Merisaar
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!