Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaata, mis nägu on tüüpiline eksportija
Eesti eksportööride ekspordikorvi uurides selgus, et üle veerandi eksportijatest müüs välisturul vaid ühte toodet, kirjutab statistikablogis statistikaameti analüütik Riina Kerner. Samas pooled eksportöörid müüvad välisturgudel nelja ja enam toodet, mis näitab, et Eesti eksportööri ekspordikorv on üpris mitmekesine.
Eesti ettevõte siseneb välisturule enamasti vaid ühe tootega ning keskendub oma olulisimale tootele. Samas on välisturgudel riskide hajutamiseks seal müüdavate toodete arvu suurendamine oluline.
Ligi kolmandik Eesti eksportijatest müüb kaupu ainult ühel välisturul. Pooled eksportijatest müüvad tooteid ühel või kahel välisturul. Vaid ühele turule eksportimine on seotud eksportööri jaoks mitme riskiga. Näiteks kui hiljuti piirati Venemaal elussigade sissevedu EL-i riikidest, kannatasid just need ettevõtted, kes eksportisid ainult ühele välisturule ehk Venemaale.
Eesti tüüpiline eksportöör tegutseb puidutöötlemise ja puittoodete tootmise tegevusalal. Ta müüb kahte toodet kahele välisturule ning 2011. aastal oli välisturgudele müüdud kauba keskmine väärtus 3 miljonit eurot. Tegevusala ekspordi väärtuse mediaan oli 424 000 eurot, mis näitab, et vähemalt pooled puidueksportööridest eksportisid sellest väiksema summa eest, pooled suurema.
Puidutööstuse eksportööri keskmine lisandväärtus moodustas 33% keskmisest ekspordisummast ehk 1 miljon eurot 3 miljonist eurost. Lisandväärtus on tekkinud eksportööri kogu majandustegevusest, mitte vaid eksportimisest.
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
“Kestlikkusega ei saa ka liiale minna”
Võitjal keskmine kuupalk 14 390 eurot. Palgakasvu tõid kõrged energiahinnad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele