14. august 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

CM: Kas tööohutus on tulus investeering või kulukoorem?

Tööandjad peavad täitma tööohutuse kohustusi selleks parimal võimalikul viisil ning samuti sellealaseid seadusi, määrusi ja asjakohaseid juhiseid. Kahjuks aga ei täida kõik firmad seadust.

Hangetel konkureerides ja pakkumisi koostades jätavad mõned ettevõtted   tähelepanuta tööohutusega seonduvad kohustused, saades sellise "kiirkokkuhoiuga“ võistupakkumisel mõningatel juhtudel väga olulise eelise. Tellijad sageli ei tea või ei oska arvestada, et kahjude tekkimise korral võivad need langeda nende endi kanda. Samas selliste võimaluste ja ohtudega kursis tellija eemaldab kohe hankelt tööohutusest mittelugupidava alltööfirma pakkumise. Teadlik tellija jätab tähelepanuta taolised pakkumised, mõistes, et see on märk hilisematest võimalikest sekeldustest selle ettevõtjaga.

Nimetagem siinkohal mõned kõige sagedamini esinevad rikkumised, mis objektidel esinevad.

Soome Valitsuse määruse nr 403/2008 kohaselt (sarnane õigusakt kehtib ka teistes Põhjamaades) on vaja regulaarselt teha töövahendite kontrolli.  Nendeks töövahenditeks on näiteks kraanad, tõstukid ja eriti igasugused tõstmise abiseadised. Kuigi määrus pole selgesõnaliselt määranud tõstmise abiseadisele iga-aastast ülevaatust, tuleb neid lisaks igapäevase kasutamisega seotud kontrollile ka vastavalt kirjalikule kavale sobiva ajavahemiku jooksul üle vaadata. Vastavad kontrollandmed märgitakse märgisega seadmele ja kantakse protokolli, kontrollimispäevikusse või inspekteerimisaruandesse.

Kahjuks jäetakse nõutavad protseduurinõuded tihti täitmata.

Eestis on töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded määratud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 13, kehtiv alates 2000. aastast.

Teine levinud rikkumine puudutab tõstukite, korvtõstukite, kraanade ja teleskooplaadurite juhtide kehtiva kirjaliku juhtimisõiguse/kaardi olemasolu. Tööandja ei tohi nimetatud luba anda juhile, kellel pole vastavat kvalifikatsiooni, teadmisi ja oskuseid, sealhulgas seaduste tundmine. Kõige parem, kui töötaja nõudmistele vastavuse kinnitaks eksperdist inspektor ja koolitaja otsusena, mis mõnedel juhtudel on seaduste ja määruste kohaselt nõutav tingimus.

Palju arenguruumi on ka liikuvate töövahendite kasutamisel. Töökaitseseadus eeldab, et tööl tuleb kasutada selleks ette nähtud ja vastavaks otstarbeks valmistatud vahendeid. Kontrolli selle üle teostab tööandja ja ehitusobjektil arendaja poolt määratud ohutuskoordinaator. Nõue, milles on märgitud ainult, et töövõtja peab toimima vastavalt kehtivale töökaitseseadusele, pole piisav. Lisaks tuleb täpsustada, mida tööobjektil eraldi kontrollitakse.

 

Artikli ilmumist toetas Suomen Turvallisuuskoordinaattorit - SuoTu.

 

Suomen Turvallisuuskoordinaattorit - SuoTu

Lõõtsa 411415 Tallinn+372-55530505+358-504104747http://www.suotu.fi

Autor: Martti Turunen

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077