Eelmisel nädal sõitis Aidu karjäärist välja viimane tonn põlevkivi, misjärel karjäär suleti ja tööta jääb vähemalt sada inimest, kirjutas Õhtuleht.
Eesti Energia Kaevanduste personalijuhi Merike Sirendi sõnul võib koondamisteate saada kuni 250 inimest. Aidu karjääri töötajaid üritatakse üle viia ka ettevõte teistesse üksustesse, kuid paljud on sellest keeldunud. „Peamine põhjus, miks otsustatakse Narva karjääris või mõnes teises meie ettevõtte üksuses mitte jätkata, on senisest pikem vahemaa kodu ja töökoha vahel, sest valdav osa Aidu karjääri töötajaid elab Kiviõli kandis, kuid sarnast tööd on võimalik pakkuda Narva karjääris," rääkis Sirendi.
Suurem tõenäosus Eesti Energia kaevanduste süsteemis tööd saada on insenertehnilisel personalil, ekskavaatorijuhtidel, kallurijuhtidel ja lõhkajatel.
Aidu karjääris lõpetati põlevkivi kaevandamine, kuna põlevkivi varud karjääris ammendusid. Tänavu kevadel pidi ka peaminister Andrus Ansip Riigikogus arupärimisele vastates tunnistama, et Aidu karjääris jääb tänavu tööta 290 inimest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Andrus Ansip selgitas eile, vastates Riigikogus arupärimisele Eesti Energia otsuste kohta Ida-Virumaal, et Aidu karjääri sulgemise järel koondatakse tänavuse aasta jooksul 290 inimest.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.