Eelmisel nädal sõitis Aidu karjäärist välja viimane tonn põlevkivi, misjärel karjäär suleti ja tööta jääb vähemalt sada inimest, kirjutas Õhtuleht.
Eesti Energia Kaevanduste personalijuhi Merike Sirendi sõnul võib koondamisteate saada kuni 250 inimest. Aidu karjääri töötajaid üritatakse üle viia ka ettevõte teistesse üksustesse, kuid paljud on sellest keeldunud. „Peamine põhjus, miks otsustatakse Narva karjääris või mõnes teises meie ettevõtte üksuses mitte jätkata, on senisest pikem vahemaa kodu ja töökoha vahel, sest valdav osa Aidu karjääri töötajaid elab Kiviõli kandis, kuid sarnast tööd on võimalik pakkuda Narva karjääris," rääkis Sirendi.
Suurem tõenäosus Eesti Energia kaevanduste süsteemis tööd saada on insenertehnilisel personalil, ekskavaatorijuhtidel, kallurijuhtidel ja lõhkajatel.
Aidu karjääris lõpetati põlevkivi kaevandamine, kuna põlevkivi varud karjääris ammendusid. Tänavu kevadel pidi ka peaminister Andrus Ansip Riigikogus arupärimisele vastates tunnistama, et Aidu karjääris jääb tänavu tööta 290 inimest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Andrus Ansip selgitas eile, vastates Riigikogus arupärimisele Eesti Energia otsuste kohta Ida-Virumaal, et Aidu karjääri sulgemise järel koondatakse tänavuse aasta jooksul 290 inimest.
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.