Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ida-Virumaal jäid tööta sadakond kaevanduse töötajat
Eelmisel nädal sõitis Aidu karjäärist välja viimane tonn põlevkivi, misjärel karjäär suleti ja tööta jääb vähemalt sada inimest, kirjutas Õhtuleht.
Eesti Energia Kaevanduste personalijuhi Merike Sirendi sõnul võib koondamisteate saada kuni 250 inimest. Aidu karjääri töötajaid üritatakse üle viia ka ettevõte teistesse üksustesse, kuid paljud on sellest keeldunud. „Peamine põhjus, miks otsustatakse Narva karjääris või mõnes teises meie ettevõtte üksuses mitte jätkata, on senisest pikem vahemaa kodu ja töökoha vahel, sest valdav osa Aidu karjääri töötajaid elab Kiviõli kandis, kuid sarnast tööd on võimalik pakkuda Narva karjääris," rääkis Sirendi.
Suurem tõenäosus Eesti Energia kaevanduste süsteemis tööd saada on insenertehnilisel personalil, ekskavaatorijuhtidel, kallurijuhtidel ja lõhkajatel.
Aidu karjääris lõpetati põlevkivi kaevandamine, kuna põlevkivi varud karjääris ammendusid. Tänavu kevadel pidi ka peaminister Andrus Ansip Riigikogus arupärimisele vastates tunnistama, et Aidu karjääris jääb tänavu tööta 290 inimest.
Andrus Ansip selgitas eile, vastates Riigikogus arupärimisele Eesti Energia otsuste kohta Ida-Virumaal, et Aidu karjääri sulgemise järel koondatakse tänavuse aasta jooksul 290 inimest.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.