Peaminister Andrus Ansip ütles täna kohtumisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eesti Põllumeeste Keskliidu esindajatega, et valitsuse seisukoht otsetoetuste suhtes pole muutunud. „Me nõuame Eesti põllumeestele võrdset kohtlemist Euroopa Liidus,“ kinnitas peaminister Ansip.
Toetused Eestile ja teistele Balti riikidele on praegu madalaimad. Euroopa Liidu keskmine otsetoetuste tase on 269 eurot hektari kohta, Eestis 117.
Praegu käivad läbirääkimised Euroopa Liidu uue eelarve kava üle aastateks 2014-2020, kus olulise osa moodustavad põllumajandustoetused. Eesti põllumehi ei rahulda Euroopa Komisjoni ettepanek, mille kohaselt tõuseksid Eesti toetused aastateks 2017-2020 58 protsendini Euroopa Liidu keskmisest.
„Leian, et praegu kehtiv ja ka kavandatav ühine põllumajanduspoliitika ei põhine võrdse ja õiglase konkurentsi põhimõtetel,“ märkis Ansip.
Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Põllumeeste Keskliidu tänasele kohtumisele eelnes toetusallkirjade kogumise kampaania, kus kõik eestimaalased said anda toetusallkirja Baltimaade põllumeeste vabaühenduste ühisdeklaratsioonile, toetamaks põllumajandustoetuste võrdsustamist Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil.
Põllumeeste esindajad kinnitasid peaministrile, et juuni keskel andis deklaratsioonile oma toetusallkirja umbes 20 000 eestimaalast. Peaministri sõnul toetab selline suur hulk allkirju valitsuse positsiooni läbirääkimistel eelarve üle.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna kohtuvad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ja Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) esindajad Tallinnas Stenbocki majas peaminister Andrus Ansipiga, et neljapäeval algava Euroopa Ülemkogu eel arutada ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020.
Moodsad laolahendused sisaldavad lisaks digitaalsele tarkvarale ning robottõstukitele pool- ja täisautomaatseid riiulisüsteeme, tornladusid ning komplektseid turvalahendusi, mis lahendavad kogu ettevõtte siselogistika. Willenbrock Baltic OÜ projektijuht Jaan Viita rõhutab, et oluline on vaadata siselogistikat tervikuna, sest vaid nii saab välja töötada maksimaalset kasu toova terviklahenduse.