Täna kohtuvad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ja Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) esindajad Tallinnas Stenbocki majas peaminister Andrus Ansipiga, et neljapäeval algava Euroopa Ülemkogu eel arutada ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020.
Eesti põllumehi ei rahulda Euroopa Komisjoni ettepanek, mille kohaselt tõuseksid meie toetused järk-järgult aastateks 2017-2020 vaid 58% tasemele ELi keskmisest. Ka Euroopa Parlamendi poolt esialgu pakutav 65% tase jätab Eesti toidutootjad veel pikkadeks aastateks ebavõrdsesse konkurentsiolukorda.
Põllumeeste ja toidutootjate esindajad informeerivad peaministrit äsja lõppenud allkirjade kogumisest Balti riikide valitsusväliste põllumajandusorganisatsioonide ühispetitsioonile seoses ebavõrdsete konkurentsitingimustega ELi ühisturul. Allkirjade koondamine küll veel käib, kuid tänaseks on toidutootjateni jõudnud põllumeeste nõudmistele üle 12 000 eestimaalase toetus. Toeta põllumeest Facebooki leht on kogunud 1023 toetajat.
Kolmanda küsimusena tuleb arutusele riigieelarve planeerimine 2013. aastaks ja täiendavate põllumajandustoetuste maksmise võimalus. Vastavalt ELiga liitumise lepingule võib Eesti riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi maksta kuni 2012. aastani. Kuna see tähendab, et Eesti põllumeeste otsetoetused kokku vähenevad tuleval aastal ligi viiendiku võrra, siis on Euroopa Parlament ja EL Nõukogu heaks kiitmas määruse muudatust, mis annaks Eestile ja teistele uutele liikmesriikidele õiguse riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi maksta ka tuleval aastal.
Kui riik tuleval aastal täiendavaid toetusi ei maksa, siis saavad Eesti põllumajandusettevõtted 2013. aastal kokku ca 27,6 miljonit eurot vähem toetusi kui tänavu. Toetuste vähenemine puudutab eriti valusalt just neid ettevõtteid, kes tegelevad aktiivselt põllumajandussaaduste tootmisega (piim, veise- ja lambaliha, teravili), teatasid liidud oma avalduses.
Seotud lood
Peaminister Andrus Ansip ütles täna kohtumisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eesti Põllumeeste Keskliidu esindajatega, et valitsuse seisukoht otsetoetuste suhtes pole muutunud. „Me nõuame Eesti põllumeestele võrdset kohtlemist Euroopa Liidus,“ kinnitas peaminister Ansip.
Statistikaameti andmetel vähenes esimesel poolaastal kaupade eksport 11%, mida põhjustas töötleva tööstuse ja kütuste väljaveo langus, samuti rahvusvaheliste kaubaturgude nõrk nõudlus ja geopoliitilised pinged. Kuigi olukord on keeruline, prognoosivad eksperdid majanduse kasvu ja ettevõtjatel on võimalus laiendada ärimahtusid uute koostööpartnerite kaudu.