Husqvarna Group kaebas kohtusse ettevõtte nimega Positec Germany GmbH, väites, et Positeci toodetud robotniiduk Worx Landroid rikub Husqvarna kahte robotniidukite tehnoloogia patenti. Robotniidukite esmatootja ja selge turuliidrina lubab Husqvarna jõuliselt kaitsta oma intellektuaalseid õigusi.
„Meie Automower® robotniiduk on üliedukas ja meil on hea meel, et teised tootjad aitavad seda turgu suurendada. Siiski peavad kõik tootjad masinaehitusliku ja tehnilise töö ise ära tegema, mitte kopeerima olemasolevaid lahendusi. Oleme sellesse investeerinud palju tööd, vaeva ja ressursse ja Husqvarna kavatseb oma tehnoloogiat kaitsta,“ ütles Husqvarna Group’i president Hans Linnarsson. Tema sõnul tähendab see kõikide olemasolevate õiguskaitsevahendite kasutamist tootjate ja edasimüüjate vastu, kes rikuvad Husqvarna intellektuaalse omandi õigusi. Kõnealust robotniidukit turustatakse ka Eestis.
OÜ Husqvarna Eesti tegevjuht Jaanus Vahesalu märkis, et Husqvarna konstrueeris esimese robotniiduki, iseniitva uuendusliku seadme, 1995. aastal. Alates sellest ajast on Husqvarna tootnud üle 200 000 robotniiduki ja praegu toodetavad Husqvarna Automower®-i ja and Gardena R40Li-i seeria seadmed kuuluvad robotniidukite kolmandasse põlvkonda.
"Nii Husqvarna kui ka Gardena robotniidukeid on tunnustatud mitmete ihaldusväärsete rahvusvaheliste auhindadega, sealhulgas Euroopa Tarbija Valiku ja Red Dot disainiauhinnaga," selgitas Vahesalu. "Robotniidukid on kasvav turg ja Eestis on neid müüdud juba mitusada.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Husqvarna kodukasutajatele ja professionaalidele mõeldud tooteid müüakse rohkem kui 100 riigis ja seal töötab üle 15 000 inimese.
Eesti tarbijatele on juba tuttavad Husqvarna Groupi kaubamärgid Husqvarna, Jonsered, Gardena, Klippo ja Partner, sel kevadel lisandus neile kodukasutajatele mõeldud McCulloch.
Seotud lood
Muuga tööstuspark, mis asub Eesti suurima kaubasadama territooriumil, hõlmab 76 hektarit. Sadamasisene asukoht on atraktiivne nii Eesti kui ka väliskapitalil põhinevatele tootmisettevõtetele ning annab võimaluse vähendada transpordikulusid. Enamik krunte on juba kaetud eelkokkulepete või kavandatavate investeeringutega, kuid kahele viimasele vabadest kinnistutest ootab Tallinna Sadam pakkumisi avaliku konkursi korras hiljemalt novembri lõpuks.