Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
TTÜ energeetikateaduskonna uus dekaan on Arvi Hamburg
Arvi Hamburg on 1. märtsist Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna dekaan.
TTÜ energeetikateaduskonna nõukogu valis dekaaniks Arvi Hamburgi 22. veebruaril 2012. Dekaani ametiaeg kestab 1. märtsist 2012 kuni 28. veebruarini 2017. Hamburg on energeetikateaduskonna energiapoliitika professor, Eesti Inseneride Liidu president, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees, Eesti Gaasiliidu juhatuse liige. Tema uurimisteemadeks on energeetika arengusuunad, energeetika strateegiline juhtimine ja innovatsioon Eestis. Ta on avaldanud ligi 30 publikatsiooni ja juhendanud seitset teaduslikku uurimistööd.
Hamburg kaitses TTÜs 2010. aastal doktoritöö „Energeetika arenguperspektiivide analüüs“ ning valiti sel aastal TTÜ energiapoliitika professoriks. Hamburg on omandanud praktilised teadmised elektri- ja gaasimajandusest töötamisel Eesti Energias ja Eesti Gaasis ning riigi energiamajanduse juhtimiskogemuse Majandusministeeriumis.
Kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkooli nõukogude esimehena on ta seotud hariduse- ja kutseõppe korraldusega, inseneride liidu juhina on prioriteediks inseneride teoreetiliste teadmiste ja töökogemuste ning vastutuse baasil kutseliste inseneride ettevalmistamine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hamburg on ka Archimedese TeaMe programmi nõunike kogu liige, ajakirja Oil Schale kolleegiumi liige, EASi Energiatehnoloogia programmi nõukoja liige, MTÜ Eesti Tuumajaam nõukogu liige, ajakirja Inseneeria kolleegiumi liige.
Aastail 2006-2012 oli energeetikateaduskonna dekaaniks robotitehnika õppetooli professor Tõnu Lehtla.
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.