Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
TTÜ energeetikateaduskonna uus dekaan on Arvi Hamburg
TTÜ energeetikateaduskonna nõukogu valis dekaaniks Arvi Hamburgi 22. veebruaril 2012. Dekaani ametiaeg kestab 1. märtsist 2012 kuni 28. veebruarini 2017. Hamburg on energeetikateaduskonna energiapoliitika professor, Eesti Inseneride Liidu president, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees, Eesti Gaasiliidu juhatuse liige. Tema uurimisteemadeks on energeetika arengusuunad, energeetika strateegiline juhtimine ja innovatsioon Eestis. Ta on avaldanud ligi 30 publikatsiooni ja juhendanud seitset teaduslikku uurimistööd.
Hamburg kaitses TTÜs 2010. aastal doktoritöö „Energeetika arenguperspektiivide analüüs“ ning valiti sel aastal TTÜ energiapoliitika professoriks. Hamburg on omandanud praktilised teadmised elektri- ja gaasimajandusest töötamisel Eesti Energias ja Eesti Gaasis ning riigi energiamajanduse juhtimiskogemuse Majandusministeeriumis.
Kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkooli nõukogude esimehena on ta seotud hariduse- ja kutseõppe korraldusega, inseneride liidu juhina on prioriteediks inseneride teoreetiliste teadmiste ja töökogemuste ning vastutuse baasil kutseliste inseneride ettevalmistamine.
Hamburg on ka Archimedese TeaMe programmi nõunike kogu liige, ajakirja Oil Schale kolleegiumi liige, EASi Energiatehnoloogia programmi nõukoja liige, MTÜ Eesti Tuumajaam nõukogu liige, ajakirja Inseneeria kolleegiumi liige.
Aastail 2006-2012 oli energeetikateaduskonna dekaaniks robotitehnika õppetooli professor Tõnu Lehtla.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele