Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Arengufondi, Eleringi ja EASi juhid alla ühiste kavatsuste protokollile, mille eesmärk on Eesti energiamajanduse uuendamiseks vajalike uuringute, analüüside ja seirete läbiviimine.
Hetkel, kuni 2020. aastani kehtiva arengukava eesmärgid ja tegevused on suuresti juba töös või lõpetamisel. „Energeetika nõuab pikaajalist planeerimist ja me peame vaatama vähemalt aastani 2030, perspektiiviga aastani 2050,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Uue arengukava koostamist hakkab vedama MKM, moodustades koos EASi, Arengufondi ja Eleringiga Eesti energiamajanduse pikaajaliste arengustsenaariumide koostamiseks ja strateegiliste valikute tegemiseks vajaliku teadmisbaasi loomisele suunatud koostöövõrgustiku juhtgrupi. Arengukava ettevalmistamiseks loodavasse koostöövõrgustikku kaasatakse parimad eksperdid nii avalikust-, era-, haridus- kui ka vabasektorist.
Arengustsenaariumide koostamisel lähtutakse Eesti energiaga varustuskindluse tagamise ja varustatuse mitmekesisuse võimalustest ning pööratakse tähelepanu kodumaiste energiaressursside täiendavale väärtustamisele. Sealjuures on oluline energeetikasektori efektiivsuse tõstmine ja keskkonnamõju vähendamine ning energeetika- ja teadus-haridussektori rakendamine Eestis arendatavate ja toodetavate energiatehnoloogiate toetamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.