Homme, 29. novembril, toimub Paide kultuurikeskuses Põllumajandus-Kaubanduskoja Piimafoorum 2011, mis keskendub Eesti piimanduse strateegiale.
Põllumajandusministeeriumi juures alustas 2009. aasta piimakriisi ajal tööd piimanduse strateegia töörühm, kuhu kuuluvad põllumeeste, tööstuste, ministeeriumi ja teadlaste esindajad. Piimanduse strateegia eesmärk on piimatootmise ja -töötlemise konkurentsivõimelisuse suurendamine aastaks 2020, kaardistades piima tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtete majandusliku seisu, selgitades välja piimandussektori arengusuunad, sõnastades visiooni aastaks 2020 ning kirjeldades vajalikud meetmed strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
„Sündmused maailmas näitavad, et toiduga isevarustamise võime on muutumas üha suuremaks julgeoleku garantiiks, samas võib toidu ekspordivõime kujuneda tulevikus rahvusliku rikkuse põhikomponendiks. Toiduainete väärtusahelat mõjutavaid tegureid on väga palju. Kuigi mitmed nendest toimivad sõltumatult meie tahtest, peaksime suutma sõnastada konkreetsete eesmärkidega piimandussektori visiooni. EPKK hindab kõrgelt sektori ja ministeeriumi püüdlusi piimastrateegia dokumendi koostamisel. Endiselt on laual mõned strateegilised tüviküsimused, mis puudutavad suur- ja väiketootjate arengut, ühistegevust, innovatsiooni ja teadmistepõhist tootmist, kodumaiste piimatoodete turundamist ning suurema lisandväärtusega toodete eksporti,“ tõdeb koja piimatoimkonna esimees Jaanus Murakas.
Eesti piimatoodang on viimase kümne aasta jooksul 7% suurenenud - 630 tuhandelt tonnilt 2000. aastal 676 tuhande tonnini 2010. aastal. Samal ajal on lehmade arv 27% vähenenud. 2010. aastal loomade arvukus stabiliseerus ning on 2011. aastal näidanud isegi väikest tõusu. Toodang lehma kohta on 50% kasvanud (olles 2000. aastal 4660 kg ja 2010. aastal 6977 kg), mis on võimaldanud piima kogutoodangu suurenemist ka loomade arvu kahanemise perioodil. Piimatootmine on kiiresti kontsentreerunud suurematesse farmidesse. Kui 2004. aastal Euroopa Liiduga liitumisel oli Eestis 2428 piimakvoodiomanikku, siis käesoleva aasta 1. oktoobriks on kvoodiomanike arv vähenenud 966-ni, seda eelkõige väiksemate tootjate arvelt.
2010. aastal oli Eesti piimaga isevarustatuse tase 163%. Kuna Eestis toodetakse piima üle siseturu vajaduse, on eksport sektori jaoks väga oluline. Just kõrgema lisandväärtusega toodete väljatöötamisse, tootmisse ja eksporti tulebki üha enam investeerida.
Vaatamata sellele, et tõuloomade ekspordivõimalused on head ning nõudlus Eestist pärit tõuloomade vastu kõrge, säilitatakse parimad noorloomad eelkõige oma põhikarja uuendamiseks ja suurendamiseks ning Eesti Tõuloomakasvatajate Ühingu hinnangul praegune tõuloomade eksport Eesti põhikarja taastootmisele ohtu ei kujuta. Pigem on probleemiks asjaolu, et viimase kümne aasta jooksul on karjasolevate piimalehmade keskmine eluiga lühenenud. Küll aga eeldaks piimatoodangu tõstmine tööstuste töötlemisvõimsuse - üks miljon tonni aastas - tasemele jõulist sammu piimalehmade arvukuse suurendamiseks.
2011. aasta üheksa kuuga veeti Eestist välja 75,6 tuhat tonni toorpiima, mis moodustab 14,5% Eesti toorpiima kogutoodangust. Toorpiima eksportimise majanduslikku motivatsiooni selgitab asjaolu, et toorpiima keskmine ekspordihind on olnud ca 5% kõrgem keskmistest piima kokkuostuhinnast siseturul. Toorpiima eksport on tasakaalustanud tootjate ja töötlejate hinnaläbirääkimisi, kuid väärindamata piima eksport vähendab kokkuvõttes sektori lisandväärtust.
Samas on positiivne, et suurema lisandväärtusega toodete eksport on suhteliselt kiirelt kasvanud. Võrreldes 2000. aastaga eksporditi 2010. aastal suurema lisandväärtusega piimatooteid rahalises väärtuses 6,4 korda rohkem. Eestil on küll suhteline eelis piima tootmisel, kuid siiski puuduvad võimalused toodangu suurenemiseks sellises mahus, mis pakuks huvi suurtel turgudel kauplemiseks. Seetõttu ei ole otstarbekas orienteeruda tööstuslike toorainete masstootmisele, vaid kõrgema lisandväärtusega, kvaliteetsetele, tarbijatele suunatud piimatoodetele.
Foorumil osalemine on tasuta.10.15 osalejate registreerimineJaanus Murakas, EPKK piimatoimkonna esimees, PÜ E-Piim juhatuse esimeesAndres Oopkaup, Põllumajandusministeeriumi asekantsler Raivo Musting, Külmsoo talu, Aasta Põllumees 2001 Tiina Saron, Eesti Piimaliidu tegevdirektorÜllas Jaaska, Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse nõukogu esimees Meelis Annus, AS Swedbank põllumajandussektori juht Aivar Pikkmets, Mätiku talu, Eestimaa Talupidajate KeskliitTanel-Taavi Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees16.00 Foorumi lõpp
Piimafoorum 2011 päevakava
11.00 Foorumi avamine, Eesti piimastrateegiast
11.30 Eesti piimastrateegia ja piimanduspoliitika tulevik
12.15 Kas suudame hoida piimatootmise taset?
12.40 Iirimaa kogemus piimasektori arendamisel
13.00 Lõuna13.50 Ettevõtete koostöö teadus-arendusasutustega
Ene Tammsaar, Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja14.20 Eesti piimatootjate laenukoormus ja investeerimine
14.50 Kas väiksematel piimataludel on perspektiivi?
15.10 Eesti piimakarja taastootmisest
15.40 Küsimused ja arvamusavaldused
Seotud lood
Kui seni on elektriautod olnud märgatavalt kallimad kui hübriidajamiga sõidukid, siis Opel seab uue standardi, tuues turule uue Frontera, kus nende kahe ajamitüübi hinnavahe on minimaalne. Kas see tähendab, et elektriauto valimine on nüüd lihtsam kui kunagi varem?