Merendusklaster: riik võiks merenduse innovatsioonis veelgi julgem olla
Ehkki Riigilaevastik on merendusklastrile suur klient ja valmis uusi tehnoloogiaid katsetama, võiks riik merendusklastri hinnangul olla senisest veelgi julgem katsetaja.
Peatükid
Loe AI kokkuvõtet
Eesti Merendusklaster leiab, et riik peaks merenduse innovatsioonis olema senisest julgem katsetaja, kuigi koostöö Riigilaevastikuga on hea ja riik on sektori jaoks oluline esimene ostja. Andres Laasma sõnul aitab riigi tellimus avada välisturge, Jaak Viilipus rõhutas sektori kõrget lisandväärtust ja 18 000 töökohta. Uue parvlaeva hanke võitis Poola CRIST S.A. ligi 50 miljoni euroga, kuid klaster ootab, et riik looks tulevastes hangetes rohkem kohalikku väärtust.
Septembri alguses toimunud „Merenduse innovatsioonipäev“ tõi kokku umbes 200 osalejat era- ja avalikust sektorist, et arutada meretehnoloogia ja merenduse arengut Eestis.
Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma märgib, et riigi koostöö Eesti merendusklastriga on väga hea ja riik tellib klastri liikmetelt ka päris palju erinevaid tooteid. „Mina olen koostööga väga rahul, aga loomulikult on alati arenguruumi. Riigi roll on olla tark tellija ja esimene ostja,“ ütles Laasma saates „Tööstusuudised eetris“.
„Meretööstuse ettevõtete hulgast kostub, et välismaale müües on esimene küsimus, kas oma riik ostab, kui palju ostab ja kas koostöö toimib. Tuleviku laienemiseks välisturgudele on riigi roll siin üliolululine,“ hindab Laasma.
Laasma sõnul on näiteks hiljuti Saaremaal valminud töölaev Kratt musternäide Eesti tippvõimekusest toota keerulist tehnoloogiat ja seda võtmed-kätte-põhimõttel.
Eesti Merendusklastri juht Jaak Viilipus lisas, et klastri liikmesettevõtetes on lisandväärtus töötaja kohta umbes 77 000 eurot, mis on circa 1,5 korda Eesti keskmisest kõrgem. „Meil on kõrgema lisandväärtusega sektor. Jah, see sektorisiseselt varieerub, aga meil on tugevaid ettevõtteid, mis on Euroopa Liidu keskmisest kõvasti üle, aga on ka neid, kes on kõvasti madalamal. Meie liikmed annavad tööd umbes 18 000 inimesele. See kõik on suures osas eksport, sest merendus on globaalne ja ekspordile suunatud,“ selgitas Viilipus.
Poolakatel oli parvlaeva hankes konkurentsieelis
Kliimaministeerium andis aprillis teada, et Eesti uue suursaate vahelise parvlaeva ehitushanke võitis Poola laevatehas CRIST S.A. hinnaga ligi 50 miljonit eurot. Poola laevatehase kõrval panid ühispakkumuse kokku Saaremaa ettevõte Baltic Workboats koos BLRT Grupi Leedus Klaipedas tegutseva tütarfirma UAB Vakarų Baltijos Laivų Statyklaga.
„Kuigi suursaarte parvlaev on samuti tipptehnoloogiline toode, siis parvlaev on ikkagi rohkem seeriatootmine, mis eeldab, et ehitajal on välja kujunenud seda tüüpi ja suurusega laevade ehitamise metoodika. Paraku näitas meile hind ja Poola ettevõte, et nemad suudavad seda parematel tingimustel teha. Muidugi ma loodan, et eestlased oma panuse sellesse laeva anda väiksemate allhangete kaudu,“ selgitas Laasma, lisades, et toimetame ühtses Euroopa majandusruumis ja hange, mis lubab laeva toota vaid Eestis, pole regulatsioonidega kooskõlas.
Jaak Viilipus lisab, et klaster oleks soovinud hanke jäämist Eestisse, kuid nõustub, et Euroopa Liidu reeglid ei luba hankesse vastavaid tinigmusi lisada. „Kui see oleks jäänud Eestisse, siis erinevad uuringud näitavad, et iga euro laevaehituses jätab majandusse umbes kolm eurot,“ selgitas Viilipus, lisades, et iga projekt, mis Eestis tehakse, on referents, mis avab uksi välisturgudel.
„Kui võtame näiteks kaitsetööstuse ja selle, et ka sõjalaevade ehitushanked on ees, siis seal on võimalik ikkagi sisse panna kohaliku väärtusahela nõudeid ja siin meie ootus on kindlasti ka riigile, et seda maksimaalselt ka rakendatakse, sest selle kaudu tuleb teatud mõttes suurem potentsiaal kogu Eesti majandusele,“ lisas klastri juht.
Innovatsioon vajab julgust
Hetkel kuum
Jaak Viilipuse sõnul on töölaev Kratt hea näide riigi innovatsioonijulgusest ja koostööst merendusklastriga. „Aga see ongi see, et riigi poolt peab olema julgus teha innovatsiooni ja innovatsioon tähendab ka seda, et sul ei tule täpselt see, mis on ootus või tahe, sest see ongi testimine, piloteerimine ja katsetamine. Aga ilma selleta ei saa ja näeme, et riigi julgus piloteerida või katsetada peaks olema oluliselt suurem,“ ütleb Viilpus,
Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma sõnul on riigi innovatsioonivalmidusega asjad päris hästi ja seda ilmestab töölaev Kratt. „Kui me räägime, mis on uudne, siis seni ei ole laevadel kasutatud surugaasisüsteeme ja see, et me selle riski koos ettevõtjatega võtsime, pole ju tänaseni sada protsenti kindel, kas kõik sujub hästi ja laev töötab perfektselt,“ sõnas Laasma, lisades, et Riigilaevastik soovib Eesti tootjaid hangetele väga osalema.
Saates on pikemalt juttu eksporditoetuste ja garantiide süsteemist, meretööstuse väärtusahelast, innovatsioonist ja tuleviku võimalustest.
Saadet juhib Harro Puusild.
Seotud lood
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kolm harjutust ja soovitust, et tootmistiimi motivatsiooni hoida
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele