Salvesti juht Jaanus Aal: oleme juhitavateks riskideks valmis. “Ebakindluse tõttu olulised otsused tegemata ei jää”
Keskendume praegu selgelt oma põhitegevusele, kuid samal ajal oleme valmis ka juhitavateks riskideks ja mõtleme läbi erinevad stsenaariumid, võtab Salvesti juht Jaanus Aal ettevõtte lähiaja plaani.
“Me ei jäta ebakindluse tõttu olulisi otsuseid tegemata,” toonitab Salvesti tegevjuht Jaanus Aal.
Foto: Andras Kralla
Pea aasta tagasi novembris ütles Jaanus Aal Tööstusuudistes, et Salvesti eesmärk on tugevdada positsiooni Põhjamaades ja Suurbritannias ning kasvatada müüki Portugalis ja Araabia riikides ning hakata eksportima ka Saksa turule.
Oluline pole aga sihtturgude arv, vaid tugev positsioon turgudel, kus jätkub potentsiaali aastateks, usub Aal.
Kasvamiseks ning digitaliseerimiseks, automatiseerimiseks ja tootmisvõimsuse tõstmiseks investeeris ettevõte mullu miljoni ja tänavu lisaks kolm miljonit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ka Salvesti omanik ja nõukogu esimees Veljo Ipits ütles tänavu juunis intervjuus Äripäevale, et Eesti toidutööstus ei saagi kasvuplaani ainult koduturule üles ehitada ja vaadata tuleb kaugemale. Näiteks Salvesti turuosa on mitmes tootekategoorias juba nii suur, et paar lisaprotsenti ei anna ettevõttele vajalikku mahtu, lisas Ipits, märkides, et ettevõtte edasise arengu märksõna on kindlalt eksport.
Äriplaan pole kivisse raiutud tulevik
Kuidas teha (pikki) plaane, kui ajad on ettearvamatud ja iga päev võib tuua ootamatusi?
„Maailm on täna ettearvamatum kui aastaid tagasi, kuid see ei tähenda, et plaanide tegemine oleks kaotanud mõtte. Vastupidi!“ rõhutab Salvesti tegevjuht Jaanus Aal. Ta ütleb, et mida ebakindlam on keskkond, seda olulisem on teada, millises suunas sa liigud ja millised on su valikud erinevates olukordades.
Pane tähele!
Jaanus Aal esineb 18. novembril konverentsil „Tööstuse äriplaan 2027“, kus avab oma uue aasta plaane ja eesmärke ning selgitab, kuidas tagada kaks kõige olulisemat eesmärki: jätkusuutlik kasv ja kasumlikkus. Täispika programmi ja pääsmed leiad SIIT.
„Minu jaoks ei tähenda hea äriplaan kivisse raiutud tulevikku. Pigem on see kokkulepe selles, mis on meie eesmärk ja milliste põhimõtete järgi me otsuseid teeme. Kui kasutada meresõidu võrdlust, siis sihtkoht peab paigas olema, kuid ilmaga me läbi rääkida ei saa. Küll aga saame valida, kuidas vastavalt oludele purjed seada,“ selgitab Aal oma põhimõtteid.
„Salvestis keskendume väga selgelt oma põhitegevusele, kuid samal ajal oleme valmis juhitavateks riskideks. Me ei jäta ebakindluse tõttu olulisi otsuseid tegemata, vaid valmistume erinevateks stsenaariumideks ette. Olgu selleks energiakulude muutus, turu nõudluse areng või investeeringud tootmisvõimsustesse – meil on eelnevalt läbi mõeldud võimalikud valikud, otsustamise aknad ja kriteeriumid, mille alusel tegutseme,“ jätkab ta.
Aali sõnul peab ettevõte olema valmis erinevateks arenguteks ja stsenaariumideks, mistõttu ei tähenda äriplaan kui selline ettevõttele ainult eesmärkide seadmist, vaid ka valmisolekut teha õigel hetkel vajalikke otsuseid. „Selge suund annab kindluse edasi liikuda, valmisolek erinevateks olukordadeks aitab aga vajadusel kiiresti kohaneda,“ ütleb Salvesti tegevjuht.
Mullu suure kasumi- ja ekspordihüppe teinud Salvest ei saavutanud tegevjuht Jaanus Aali sõnul edu ühe suure reformi tulemusel, vaid selgest otsusest kodusest mugavustsoonist välja minna. Ettevõtte kasvu veavad üha enam eksporditurud, kuid Aal rõhutab, et Salvest ei kavatse seejuures Eesti koduturgu tagaplaanile jätta.
Salvesti omanik ja nõukogu esimees Veljo Ipits on kindel, et Eesti toidutööstuses ei saa kasvu ehitada ainult koduturule. Rahvaarv ei kasva, laste arv pigem väheneb ning Salvestil on mitmes tootekategoorias turuosa juba nii suur, et üks-kaks lisaprotsenti ei anna ettevõttele vajalikku mahtu.
Tööstuse areng ei sünni sellest, et ettevõte paneb tootmisse juurde roboteid või räägib targast tööstusest, vaid sellest, kas tal on selge eesmärk, arusaadav väärtuspakkumine ja klient, kes on valmis selle eest maksma, ütleb Salvesti juht Jaanus Aal, lisades, et sealt edasi tulevad tootearendus, tootmise arendus kui ka eksport.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.