Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lihakraam jõuab eestlase toidulauale üha harvem
Statistikaameti andmetel vähenes 2010. aastal lihatoodang 2009. aastaga võrreldes 0,3% ning oli 79 000 tonni. Lausa 6,3% võrra vähenes mullu veiseliha toodang, mille enamalt jaolt korvas linnuliha tootmise 7,4% suurune kasv. Sealiha toodang jäi aasta varasemale tasemele, lambaliha toodang vähenes.
Nagu selgub Konjunktuuriinstituudi ülevaatest, oli kogu lihatoodangu siseturu mahust kodumaise toodangu osakaal 84%. Aastaga kasvas see 4%-punkti võrra (2009. a 80%). Vajaka jäänud osa tuli katta sisseveetud toodanguga.
Tingimustes, kus kodumaine tootmine püsis pea eelmise aasta tasemel, kuid siseturu tarbimise maht vähenes, oli vajalik suurendada liha ja lihatoodete eksporti, mis kasvas 2010. aastal 2009. aastaga võrreldes (ümberarvestatuna lihaks) 9,8%. Liha ja lihatoodete import (lihaks arvestatuna) kasvas sama ajal 3,7%.
Koguseliselt kodumaise liha kasutamine lihatööstusettevõtetes kasvas, kuid uuesti kasvama hakanud tootmismahud kahandasid selle osakaalu kasutatavas tooraines. Kohalik tarbimine püsis tagasihoidlik, samas kasvas lihast valmistoodete eksport. Samal ajal eksporditi eelmisel aastal rohkem kui kunagi varem elusloomi ehk lihatööstuste toorainet.
2005. aastast alates on Eestis liha ja lihatooteid (ümberarvestatuna lihaks) tarbitud keskmiselt rohkem kui 70 kg elaniku kohta aastas. 2010. aastal tarbiti Eestis keskmiselt 70,1 kilogrammi liha ja lihatooteid ühe elaniku kohta. See näitaja langes mullu 2005. aasta tasemele.
Tarbimine vähenes aastaga 3,3 kg võrra. Aastaga langes nii sea- kui ka veiseliha tarbimine. Majanduse elavnemisele vaatamata püsisid elanikkonna sissetulekud madalad, mis ilmselgelt sundis tarbijaskonda hoolikalt jälgima tehtavaid kulutusi.
Lihatööstuste konkurents on Eestis väga tugev. Novembri alguse seisuga on Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud sadakond lihatöötlemisettevõtet, kelle tooteid tarbijad kauplustest ja turgudelt osta saavad.
2011. aasta esimeste kuudega algas liha ja lihatoodete hinnatõus. Selle aasta 8 kuuga on tõusnud kõikide lihaliikide tootja- ja kokkuostuhinnad. Aasta võrdluses on tõusnud on ka liha ja lihatoodete jaehind kaupluselettidel. Viimase kuuga aga liha ja lihatoodete jaehinnad odavnesid.
Praegust olukorda lihatöötlemisturul iseloomustab ka see, et kui eelnevatel aastatel imporditi liha suures osas tööstustes toorainena kasutamiseks, siis viimaste aastatega on suurenenud jahutatud liha ja importlihatoodete müük jaekaubanduses.
Kõiki neid ja teisigi lihatootmisega seonduvaid küsimusi vaagitakse täna Tartus toimuval Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldataval Lihafoorumil.
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele