Tolaram Group kavandab kohalikku biomassi kütusena kasutava koostootmisjaama rajamist Kehrasse. Jaama hinnanguline maksumus on 30 miljonit eurot.
Jaama aastaseks tootmisvõimsuseks plaanitakse 108 GWh soojusenergiat ning 63 GWh elektrienergiat. Eesmärk on jaam käivitada 2014. aasta lõpuks. Projekti valmistatakse ette koostöös Eesti Energiaga. “Läbirääkimised Eesti Energiaga on jõudsalt edenenud ning oleme jõudnud pooltevahelise kavatsuste protokollini,” ütles Tolaram Groupi Eesti juht Sonny Aswani.
Aswani ning Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive allkirjastasid kavatsuste protokolli 9. novembril Singapuris, peaminister Andrus Ansipi visiidi raames. “Kehras on soodsad eeldused koostootmisjaama rajamiseks, kuna Horizoni paberivabrik vajab aasta läbi soojusenergiat, mida saab kasutada elektri tootmiseks. Eesti Energia otsib võimalusi tootmisportfelli mitmekesistamiseks, arendades soojuse ja elektrienergia koostootmist piirkondades, kus see on majanduslikult mõttekas,” ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Investeerimisotsus on kavas teha 2012. aastal.
Koostootmisjaam aitab vähendada imporditud maagaasi tarbimist energiatootmisel, vähendada CO2 heitmeid ning suurendab kohaliku biokütuse kasutamist, parandades seejuures riigi üldist energiaefektiivsust. Euroopa Liidu liikmesriikides peab taastuvenergia moodustama 2020. aastaks 20 protsenti lõpptarbimisest. Eesti on võtnud endale eesmärgi viia see määr 25 protsendini.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Koostootmisjaama energiat hakkab kasutama Tolaramile kuuluv ning 50 maailma riiki pakkejõupaberit eksportiv Horizon Tselluloosi ja Paberi AS.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?