2010 ülevaade: töötlev tööstus taastus kriisieelsele kõrgtasemele

Eesti töötleva tööstuse moodustavad ligikaudu 5500 peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtet. Vähemalt 100 töötajaga ettevõtteid on vaid ligi 250, kuid neis on hõivatud pooled tööstussektori töötajatest. Suuremate ettevõtete hulka kuuluvad näiteks mobiilside võrguseadmete tootja Ericsson Eesti AS, elektriseadmete tootja ABB AS, juhtmeköidiste valmistaja PKC Eesti AS, laevaehitus- ja metallitöötlemiskontsern BLRT Grupp AS, turva-vööde valmistaja AS Norma ning AS Rakvere Lihakombinaat.

Töötleva tööstuse tootmismahud kasvasid kriisieelsel perioodil kiiresti (keskmiselt ligi 10% aastas), samas hõivatute arv püsis sektoris kümme aastat sisuliselt muutumatuna. Kiirem kasv on iseloomustanud eelkõige rohkem lisandväärtust loovaid sektoreid või neid, kus teiste riikide kogemuste põhjal on potentsiaali keskmisest kõrgema tootlikkuse saavutamiseks – näiteks elektroonikatööstus, metalli- ja masinatööstus, keemiatööstus. Suuremateks tööstusharudeks on aga toiduainetööstus ja puidutööstus.

2008. aasta lõpul alanud majanduskriis viis nii tootmismahtude kui ka töökohtade vähenemiseni. Tööstussektor on muutustele reageerinud kiiresti ning töötlev tööstus oli üks esimesi sektoreid, mis kriisist väljuma hakkas. Olulist rolli on selles mänginud eksport. Üle 60% toodangust läheb välisturgudele, suuremateks sihtturgudeks on Soome ja Rootsi, kust pärineb üle poole Eesti töötlevasse tööstusse tehtud välisinvesteeringutest.

Kuna tootmismahtude kasv suudeti saavutada väiksemate ressurssidega, siis paranesid oluliselt nii tööjõu- kui ka kogukulude tootlikkuse näitajad. Müügitulu ja lisandväärtus töötaja ning tööjõukulude kohta oli 2010. aastal kõrgem kui kunagi varem.

Tootlikkuse kasv peegeldus palkades. Töötlevas tööstuses tõusis keskmine palk aastaga 5,2%, olles seega üks kiirema palgakasvuga majandusharu.

Ettevõtete investeeringud püsisid 2009. aasta tasemel, materiaalsesse põhivarasse suunatud vahendite maht ulatus 4–5%-ni müügitulust. Samas tootmise seisukohalt kõige olulisematesse varadesse, masinatesse ja seadmetesse suunati ligi viiendiku võrra rohkem vahendeid kui aasta varem. Investeeringud masinatesse ja seadmetesse ületasid kriisieelse taseme, koguinvesteeringutest läks koguni 2/3 sellesse valdkonda. Ka transpordivahenditesse investeeriti rohkem, teistesse valdkondadesse (eelkõige hooned ja rajatised) rahapaigutused vähenesid. Tööstusharude lõikes oli pilt siiski üsna erinev – mitmetes valdkondades suurenesid investeeringud märkimisväärselt (mootorsõidukite ja osade tootmine, elektroonika- ja elektriseadmete tööstus, mööblitööstus), kuid oli ka valdkondi, kus kapitalimahutused põhivarasse langesid tugevalt (masinate ja seadmete tootmine).

Eesti Konjunktuurinstituudi uuringu kohaselt hindasid tööstusettevõtted 2010. aastat tunduvalt positiivsemalt kui eelnevat. Esimeses kvartalis oli ettevõtete kindlustundeindikaator veel miinuspoolel, kuid järgmistel kuudel olid valdavad juba positiivsed hinnangud. Paranemine iseloomustas kõiki valdkondi: ettevõtetel oli rohkem tellimusi, tootmismaht suurenes, tootmisvõimsuste rakendatuse määr tõusis, ettevõtjate hinnangul paranes nende konkurentsi-võime nii sise- kui ka välisturul. Peamiseks probleemiks oli endiselt ebapiisav nõudlus, kuid selle olulisus langes. Suurenes tööjõu, seadmete ja materjali puudust maininud ettevõtete osatähtsus, kuid need kitsaskohad olid siiski teisejärgulise tähtsusega.

Tulevikku vaatasid ettevõtjad veelgi positiivsemalt. 2011. aasta alguses olid ootused kõrgemad kui aasta varem, kavatseti palgata täiendavaid töötajaid. Samas kerkisid ka hinnatõusu ootused. Ettevõtete kindlustunde kasv iseloomustas praktiliselt kõiki tööstusharusid.

Tulenevalt peamiste eksportturgude suhteliselt headest kasvuväljavaadetest võib Eesti töötlevas tööstuses oodata tootmismahtude üsna kiiret kasvu. Aasta teisel poolel kasvukiirus baasiefekti tõttu tõenäoliselt raugeb. Samas võib eeldada, et tootmismahu kasvu pole võimalik saavutada enam olemasoleva tööjõuga ning seetõttu võib prognoosida ka hõivatute arvu suurenemist tööstussektoris.