Kodumaine on praktiliselt ka kogu tooraine, mida lihapallide tegemisel ja minipitsade ning minipirukate küpsetamisel kasutatakse. „Kusjuures liha on eranditult vaid veiseliha ja toit on hästi tervislik,“ rõhutas Pindmaa.
Näpse valmistatakse Võrus endise Wõro Kommertsi tootmishoones. Kiirtoidu bränd Näps tuleneb sõnast näputoit ja tegu on ühe suutäie ampsudega. Praegu on tootmises 18 erinevat toodet.
Luha AV osanikeks on Wõro Kommertsi omaaegne juht Aigar Pindmaa ning Järve keskuse ja ehitusmaterjale tootva Silikaadi omanik Vello Kunman. Mehed on võrdsed osanikud läbi oma firmade OÜ Pintmann Grupp ja ASi Esraven.
„Me oleme vanad tuttavad,“ ütles Pindmaa oma kompanjoni kohta. „Kui ma Wõro Kommertsist lahkusin, oli Vello esimene, kes tegi ettepaneku, et teeme uue lihatööstuse.“
Luha AV on omandamas eelmisel aastal Atria kontserni poolt suletud Ahja lihatööstust. „Tahame sügisel Ahjal uute, kvaliteetsete lihatoodetega turule tulla,“ avalikustas Pindmaa ettevõtte plaane.
Luha AVs töötab praegu 17 inimest, kellest enamik on endised Wõro Kommertsi töötajad. Nimekaim palgaline on mitmekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi, kes vastutab turunduse ja kommunikatsiooni eest. „Kristina on öelnud, et tal on elus olnud võimalus üks kord ise kokku panna võitjameeskond ja nüüd ta tahab olla võitjameeskonnas,“ rääkis Pindmaa.
Aigar Pindmaa lahkus ASi Wõro Kommerts juhi kohalt 2003. aasta novembris. Atria kontsern ostis 2008. aasta juulis Wõro Kommertsi ja ASi Vastse-Kuuste Lihatööstus ning koondas need ASi Atria Eesti alla.
Eesti uue toiduainetööstuse Luha AV esitlus

10 fotot
- Luha AV turundaja Kristiina Šmigun-Vähi
- Foto: Raul Mee
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vello Kunmani ja Aigar Pindmaa võrdse osalusega Luha toiduainetetööstus sisenes Näpsi kiirampsudega Soome turule, kuna naaberriigis samalaadne toode seni puudus.
Hiljuti Lõuna-Eestis tegevust alustanud uus toiduainetööstus Luha AV kahekordistab juba augustis oma tootmisvõimsusi.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.