• 17.06.11, 11:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mäetööstuses käib palgaralli

Statistikaameti täna avaldatud palgaandmetest selgub, et Eestis oli 2010. aastal kiireima keskmise brutokuupalga tõusuga mäetööstus.
Mäetööstuse keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 984,05 eurot, tõustes aastaga 11,6%. Möödunud aastane palk tõusis kõrgemaks ka 2008. aastast, kui mäetööstuses maksti kuus keskmiselt 957,91 eurot brutotasu.
Ka kuu keskmise tööjõukulu osas töötaja kohta oli mäetööstus tegevusvaldkondadest esikohal. Tööjõukulud tõusid 11,2%, ulatudes 1340,61 euroni kuus töötaja kohta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Töötlevas tööstuses samuti möödunud aastal palgad tõusid. Keskmise brutokuupalga tõus oli 5,23%. Keskmiseks brutokuuplagaks oli 754,16 eurot. Napilt ületab eelmise aasta palgatase ka 2008. aastat, kui töötlevas tööstuses oli keskmiseks brutokuupalgaks 752,69 eurot.
Kuu keskmine tööjõukulu töötaja kohta oli töötlevas tööstuses eelmine aasta 1025,59 eurot.

Seotud lood

Uudised
  • 30.08.11, 13:19
Palgaralli mäetööstuses rahuneb
Kui eelmisel aastal oli Eestis kiireima keskmise brutokuupalga tõusuga mäetööstus, siis tänavu teises kvartalis ületab palgatõus mäetööstuses veel vaid napilt keskmist brutokuupalga tõusu Eestis.
Uudised
  • 27.05.11, 11:15
Mäetööstuses jätkub palgakasv ka teises kvartalis
Kuigi mäetööstus oli I kvartali palga-statistika järgi üks kiireima kasvuga sektor, toimus Eesti Energia Kaevandustes viimane palgatõus tänavu aprillis.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.25, 12:35
Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele