Euroopa Komisjoni tänane otsus võimaldab Eestil elektrisektoris saastekvoote ostmise asemel tasuta jagada.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kolmandal perioodil (2013–20) tuleks elektrisektori ettevõtetel üldiselt kõik oma saastekvoodid osta, kuid tänase otsusega lubatakse Eestil ja veel üheksal liikmesriigil anda elektrijaamadele piiratud hulgal tasuta saastekvoote.
Liikmesriigid kiitsid otsuse elektrijaamadele tasuta saastekvootide eraldamise kohta üksmeelselt heaks novembris 2010 toimunud ELi kliimamuutuste komitee istungil ning täna võttis komisjon selle ametlikult vastu.
Kõik kümme liikmesriiki – lisaks Eestile Bulgaaria, Küpros, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola ja Rumeenia – peavad komisjonile 30. septembriks taotluse esitama, kui nad soovivad elektrijaamadele tasuta saastekvoote anda. Komisjon hindab taotlusi ning tal on õigus kuue kuu jooksul kogu taotlus või osa sellest tagasi lükata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuna selline taotlus on erand üldreeglist, mille kohaselt peab elektrisektor alates 2013. aastast oma saastekvoodid ostma kas enampakkumisel või järelturul, tahab komisjon kindel olla, et sellise erandi tegemine ei tööta vastu saastekvootidega kauplemise direktiivi üldeesmärkidele ega osutu kokkusobimatuks ELi riigiabi eeskirjade ega siseturueeskirjadega.
Saastekvootidega kauplemise direktiivi uuendatud versiooni kohaselt arvatakse elektritootjatele tasuta antud saastekvoodid maha liikmesriigile enampakkumisel müümiseks antud saastekvootide arvust. Seetõttu vähendab igasugune tasuta jagamine enampakkumise tulusid, kuid ei mõjuta eraldatavate saastekvootide koguarvu ega ka teiste liikmesriikide saastekvootide eraldamist ega enampakkumistulusid.
Heitkogustega kauplemise direktiiv vaadati läbi ja võeti vastu 2009. aastal ning see moodustab osa kliima- ja energeetikaalaste õigusaktide kogumist, teatas Euroopa Komisjon.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.