Numbreid vaadates tundub, et Latvenergol on lihtsam võistelda väljapool Lätit kui oma koduturul. Siksnis rääkis, et on mitmeid asju, mida peab meeles pidama kui võrdleme kolme Balti riikide turge. „Esiteks, turud avati erineval ajal. Kui Läti elektriturg on avatud alates 2008. aastast, siis Leedu ja Eesti avasid enda omad alles 2010. Ilmselgelt on meil olnud vähem aega Eestis kanda kinnitada.”
Teiseks pole Siksnise sõnul turud avatud samal tasemel. Ta tõi näiteks, et Eesti majapidamised ei saa siiani valida oma elektritarnijat.
Tegelikult ei saa seda teha ka Läti majapidamised, kuid seda vaid põhjusel, et Enefit otsustas hetkel mitte siseneda kodumajapidamiste turule. Siinkohal puuduvad aga õiguslikud takistused. Tegelikult on Enefit teatanud, et saab mitmeid taotlusi Läti majapidamistelt, mille peab momendil tagasi lükkama.
“Me ei saa öelda, et välismaal on lihtsam konkureerida: peame ikkagi tegema kliendile parima pakkumise, et neid üle võita, just nagu Lätiski,” märkis Siksnis. ”Ja asi pole samuti ainult hinnas, kuna üpris tihti erineb kahe konkurendi hind vaid umbes 1-2%. Seejärel tulevad mängu teised faktorid.”
Latvenergo on veendunud, et suudab võistelda Balti turul ning on valmis aktsepteerima kahjumit Läti turul. “Riigi tipptegijad ei hoia kunagi oma positsiooni avatud turul,” selgitas Siksnis. ”Seda ei ole juhtunud Lätis ja seda ei juhtu ka Leedus ega Eestis. Me aktsepteerime seda, kuna näeme end rohkem pan-Balti kui Läti ettevõttena.”
Rääkides oma konkurentsieelistest, mainis Siksnis fakti, et enam kui kaks kolmandikku Latvenergo elektrist tuleb hüdroelektrijaamast. “Hürdojaamad on palju mobiilsemad kui näiteks soojuselektrijaamad, kuna need võimaldavad katta nõudluse haripunkte,” selgitas ta. ”Kui kombineerime selle elektribörsi võimsusega, siis saame üpris konkurentsivõimelise pakkumise.“
Hetkel kuulub Latvenergole 30% Balti elektriturust, kinnitas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.