• 21.02.11, 12:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Soome laevaehitajatel peenike peos

Soome laevaehitusfirmade tellimusraamatud on õhukesed, suuri kruiisilaevatellimusi ei ole ning olukorrale on iseloomulik Viking Line’i äsjane teade, et STX Finlandilt detsembris tellitud uue aluse sõsaraluse tellimine on võimalik vaid siis, kui riik ka sellele toetusi eraldab, kirjutas Kauppalehti.
Viking Line’i tellitud gaasiküttel aluse ehitamiseks eraldas Soome valitsus keskkonnatoetustena 28 miljonit eurot, mis ootab alles ELi heakskiitu. Läinud nädalal andis Viking Line mõista, et võib tellida ka teise aluse, kui seegi toetust saab.
Vikingi alus on praegu Soome laevaehitajate ainus suure laeva tellimus. Paras löök oli teade, et senine kauaaegne suurklient Royal Caribbean tellis kruiisilaeva Saksa Meyer Werftilt.
Kui kaua ja mis vahenditest Soomes tegutsevaid välisomanduses laevaehitusfirmasid peaks toetama, kui laevafirmade tellimused vähenevad, küsib leht retooriliselt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maailma suurim konteinervedudefirma Mærsk teatas täna kümne ülisuure konteinerlaeva tellimisest Koreast, millele võib lisanduda veel 20 alust. Oma laevaehitustehased Taanis pani firma paar aastat tagasi kinni – oskusi oleks olnud, kuid hinnakonkurents ja toetuste tase ei võimaldanud jätkata. Lõuna-Koreas moodustavad toetused 14% aluse hinnast ja WTO pole selles osas midagi ette võtta suutnud.
Laevaehitusele antud toetused annavad Soomes hingamist kogu alaga seotud klastrile, kuhu kuulub paar tuhat ettevõtete. Kui aga tellimusi ei tule, on tulevik tume, nendib Kauppalehti oma tänases juhtkirjas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.25, 12:35
Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele