Alati on mõistlik toetada neid ettevõtteid, kes on oma tegevuse kaudu juba näidanud, et suudavad olla edukad ja konkurentsivõimelised, arvas Liviko AS juhatuse esimees Janek Kalvi.
“See on vana talupoja tõde, et aita neid, kes ennast ise aidata suudavad. Millegipärast on sellest tõest täna Eesti riigis mööda vaadatud,” rääkis Kalvi.
Kalvi sõnul väga suur eksisamm, et täna igasugused meetmed pigem diskrimineerivad suurettevõtjaid justkui arvates, et nad on juba haljale oksale jõudnud ja neile pole riigi tuge vaja. “Neil on palju enam potentsiaali rahvusvahelistel turgudel läbi löömiseks,” ütles Kalvi.
Kalvi on enda kinnitusel tajunud samuti, et paljud meetmed on suunatud alustajatele, kellel puudub sageli täpne kompetents ja nii on kergem juhtuma, et raha lahustub kusagile teadmatusse. “Loomulikult tuleb toetada ettevõtlust laias plaanis, kuid toetusprogrammidest ei tohiks välja jätta suurettevõtteid,” arvas ta.
Kui Eesti tahab täna rahvusvahelisel turul läbilöögivõimelisemaks saada, siis on selles osas Kalvi hinnangul potenstiaali kindlasti nendel, kes on täna iseseisvalt suutnud eksportturgudel kanda kinnitada ja ka kohalikul turul ennast edukalt näidata.
Tänane päevaküsimus on ajendatud sellest, et eelmisel nädalal tegid 14 suurettevõtet erakondadele omapoolsed ettepanekud prioriteetseteks tegevussuundadeks järgmisel valitsemisperioodil. Ettevõtete juhtide sõnul muudab panustamine ainult väiketootmisele Eesti majanduse haavatavaks ning ebakindlaks.
Seotud lood
Suurte tööstusettevõtete ja nende ekspordi toetamine ei peaks kindlasti olema Eesti lähiaastate prioriteet omaette, sest tegelikult pole tähtsust, kas ettevõte on suur või väike, arvas Marepleks OÜ omanik ja juht Tõnu Aigro.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.