Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtja: suurettevõtete toetamine ei peaks olema prioriteet
Suurte tööstusettevõtete ja nende ekspordi toetamine ei peaks kindlasti olema Eesti lähiaastate prioriteet omaette, sest tegelikult pole tähtsust, kas ettevõte on suur või väike, arvas Marepleks OÜ omanik ja juht Tõnu Aigro.
“Küsimus pole suuruses, vaid piirkonnas, kus on ajud ja kuhu on võimalik koondada vastavad summad, et seal sobiv tootmine käima lükata,” rääkis Aigro.
Aigro arvates tuleks toeatada hoopis selle sümbioosi arendamiseks vajaliku kasvukeskkonna moodustamist.
“Kas seejärel mõni väike kasvab suureks või jääbki väikeseks, selles pole küsimus. Eks sellel, kui väikeseid on palju, on oma võlud ja ohud,” lausus ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Poliitika, mida praegu on aetud, on Aigro sõnul suhteliselt mõistlik. “Kohati on see võib-olla veidi tendentslik ja subjektiivne, kuid üldjuhul tuleks seda liini hoida,” rääkis ta.
Tänane päevaküsimus on ajendatud sellest, et eelmisel nädalal tegid 14 suurettevõtet erakondadele omapoolsed ettepanekud prioriteetseteks tegevussuundadeks järgmisel valitsemisperioodil. Ettevõtete juhtide sõnul muudab panustamine ainult väiketootmisele Eesti majanduse haavatavaks ning ebakindlaks.
Alati on mõistlik toetada neid ettevõtteid, kes on oma tegevuse kaudu juba näidanud, et suudavad olla edukad ja konkurentsivõimelised, arvas Liviko AS juhatuse esimees Janek Kalvi.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.