Tarned Põhja-Euroopas rajatavatele avamere tuuleparkidele on energeetikakontserni ABB jaoks praegu üks kiireimaid kasvualasid, kirjutas Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Läinud aasta jaanuaris lõi kontsern allüksuse Offshore Wind Connections, mis palkab inimesi juurde ja keskendub tellimuste hankimisele just sellelt kiire kasvuga turult.
„Meil on avameretuulikutega ABBs suured plaanid. Kindlasti pürime maailmas liidrite sekka,“ ütles uue üksuse rahvusvaheliste turgude juht Stefan Jonsson. „Teeme tänavu erinevatele projektidele kindlasti vähemalt 10-20 pakkumist,“ jätkas ta.
Läinud aastal laekus ABB-le avameretuuleparkidega seotud tellimusi ligi 6 miljardi Rootsi krooni väärtuses (võrdluseks oli ABB Sverige kogu käive 2009. aastal 28,3 miljardit Rootsi krooni), mis tähendab turuosa 30%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
ABB ise turbiine ei tooda, küll aga nende komponente lisaks kaablitele ja konverterjaamadele. Peamised konkurendid on Siemens, millel pole aga kaablitootmist, ning Itaalia Prysmian, mis toodab kaablit.
„ABB-l on see eelis, et oleme ainus tarnija täieliku portfelliga,“ ütles Jonsson.
Meretuulepargi rajamisel hinnatakse maksumuseks ca 27 miljonit Rootsi krooni megawatt. Tavaline 400 MW tuulepark läheks seega maksma 10,8 miljardit Rootsi krooni. 20% nendest kuludest moodustavad kaablid, platvormid ja konverterjaamad, mida ABB toodab.
Üksi Põhja-Euroopas investeeriti mullu avameretuuleparkidesse 23,2 miljardit Rootsi krooni.
Seotud lood
Šveitsi energeetikaseadmete tootja ABB näitas aasta esimeses kvartalis viimase kahe aasta suurimat käibekasvu ja 41 protsendist kasumi paranemist.
Steelhouse Group Estonia OÜ ja
1UP Technology OÜ viisid koostöös Estoveri piimatööstusega ellu uue riivjuustu ja juustukuubiku transpordiliini projekti. Eesmärk oli luua uuenduslik, retseptipõhiselt konfigureeritav ja automatiseeritud tootmisliin, kus toimuks automaatne maitseainete ja muude lisandite doseerimine, samuti ka liinide automaatne pesemine. Lahendus pidi olema lihtsalt hallatav ja suuteline vajadusel korrigeerima inimlike vigade tõttu tekkinud sisendvigu – tänu nutikale juhtloogikale ja paindlikule automatiseerimissüsteemile.