Autor: Silvia Kruusmaa • 28. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Selliseid tootmisnumbreid nägime viimati 1992. aastal, põlevkivist toodetud vedelkütuste tootmismaht oli aga läbi aegade suurim. Eesti Energia efektiivsus on aastatega oluliselt kasvanud, 1992. aastal saavutati sarnased tootmismahud ligi kolm korda suurema töötajate arvuga. Edu tootmise ja kütuste valdkonnas aitas meil kasvatada kasumlikkust ja investeerida Eesti varustuskindlusesse ja tootmise arendamisse," sõnas Kaasik.

Avatud turgudelt teenis Eesti Energia lõppenud majandusaastal ligi 100 miljonit eurot ehk 64 protsenti ärikasumist tuli elektri müügist vabal turul, põlevkiviõli, telekommunikatsiooni teenuste ja metalltoodete müügist. Ärikasumi kasvu taga on elektriturgude avamise ning Eesti ja Leedu elektribörside käivitumisega kaasnenud müügimahu ja müügitulude kasv.

Elektribörsid käivitusid väga hästi ning likviidse ja läbipaistva turukohana võimaldasid need meie elektritootmisseadmeid maksimaalselt ära kasutada. Vedelkütuste suurenenud müügimahud ja põlevkiviõli kõrgem müügihind aitasid samuti kaasa kasumi kasvule.

Paindlik ja turu nõudlusega arvestav elektritootmine, meie toodete ja teenuste konkurentsivõime vabal turul ning efektiivne müügiorganisatsioon tõid Eesti Energiale läbi aegade parima majandustulemuse – puhaskasum kasvas 119 miljoni euroni.

"Teenitud kasumiga kaasnesid ka suuremad investeeringud Eesti elektrivõrkudesse ning elektri, soojuse ja õli tootmisesse. Kapitalimahukas äris nagu seda on energeetika on investeeringud kallid ja ilma korraliku kasumita ei ole meil võimalik investeerida. Möödunud aastal investeerisime kaks korda rohkem kui teenisime puhaskasumit ehk 219 miljonit eurot," ütles Kaasik.