Autor: Hannes Sarv • 17. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäeva küsimused ja Swedbanki vastused neile:

1) Kas pank oli informeeritud sellest, et RPS aktsiad olid varasemalt juba panditud?Miks otsustati sellisel kujul restruktureerimise kasuks ja võtta enda omandusse juba panditud aktsiad?

Kui 2009. aastal loodi RPS Holding, mille omanik on 41,2% ulatuses Swedbanki, olime teadlikud Rigas Piensaimnieksi (RPS) aktsiaid koormanud pandist, kuid hindasime tol hetkel ettevõtte väärtust oluliselt kõrgemaks kohustuste mahust.

Meenutame, et pankrotimenetluse algatajaks oli käesoleva aasta 25. jaanuaril Alta Foods ise, kuna ettevõtte laenukohustus oli kaks korda suurem kui varade väärtus. Pankrotiavalduse sisseandmine oli juhtkonna seaduslik vastutus, kuna kõrge laenukoormuse toel ostetud aktivate, peamiselt erinevate ettevõtete aktsiate väärtus, oli seoses finantskriisiga oluliselt langenud ja ettevõte oli maksejõuetu. Eelnevalt käisid tõepoolest läbirääkimised erinevate restruktureerimisstsenaariumide rakendamiseks, millest ükski aga ei realiseerunud.

2) Miks lasi RPS Holding, mille suurim omanik on Swedbank ja kus on väga palju panga kliente, kelle osaluse eest vastutab samuti pank, võtta ära enda ja panga klientide vara (RPS enamusosalus) 0 krooni eest? Kas ja mida tehti sellise olukorra vältimiseks? Kas pank kavatseb oma klientidele kahju korvata? Kas ja milliseid samme on plaanis antud küsimuses edaspidi astuda?

Protsess käib, läbirääkimised kestavad ning seni on tehtud kõik, mis võimalik, et RPS Holdigu aktsionärina oma klientide ja panga huvisid kaitsta.