• 07.12.10, 15:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vene kullatootja pürib maailma esikolmikusse

Venemaa suurim kullatootja OAO Polyus Gold kavandab tuleval aastal ühinemist mõne globaalse konkurendiga, et tõusta maailma kullatootjate esikolmikusse, ütles firma miljardärist suuromanik Mihhail Prohhorov.
„Meil on vaja olla esikolmikus,“ tsiteeris agentuur Bloomberg. „Polyus ühineb mõne maailma juhtiva kullatootjaga pärast noteerimist Londoni börsi põhinimekirjas, ütles Prohhorov.
Polyse aktsia hind kerkis täna 4% 1873,5 rublale, mis teeb firma väärtuseks 358 miljardit rubla ehk 11,5 miljardit dollarit. Londoni börsil noteerimine tõstaks firma väärtust 20%, ütles Prohhorov.
Läinud aastal olid suurimad kullatootjad maailmas Barrick Gold Corp., Newmont Mining Corp. ja AngloGold Ashanti Ltd. Neile järgnesid Lõuna-Aafrika Gold Fields Ltd., USAs asuv Freeport-McMoRan Copper & Gold Inc., Goldcorp Inc. ja Kinross Gold Corp. Kanadas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pea kümne aastaga on Polys omale kindlustanud kullavarud, mis on maailmas viiendal kohal. Prohhorov, kes kontrollib firmat kahasse teise miljardäri Suleiman Kerimoviga, plaanib säilitada vähemusosaluse. Kummalegi mehele kuulub firmas praegu 37%.
Troika Dialogi analüütik Mihhail Stiskin peab Polyuse kõige tõenäolisemaks ühinemispartneriks maailma suuruselt neljandat kullatootjat Gold Fields.
Läinud aastal hindas ajakiri Forbes Prohhorovi vara väärtuseks 13,4 miljardit dollarit, mis teeb temast Venemaa rikkuselt teise mehe.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.08.25, 10:12
Energiatarkus, mis jääb sageli märkamatuks
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele