Adidase sotsiaalne äri – üheeurone kets

Saksamaal toimunud teisel globaalsel sotsiaalse äri konverentsil (The Global Social Business Summit) olid ühed peaesinejad Bangladeshi alternatiivpankur Muhammad Yunus ja Adidase tegevjuht Herbert Hainer.

Adidase juht lubas, et tuleval aastal on firma valmis turule tooma spordijalatsi, mis maksab maksimaalselt üks euro ning on ühtlasi kvaliteetne. Jalatsi eesmärk on kaitsta inimesi haiguste eest, mis tungivad kehasse läbi palja jalatalla. Nagu sotsiaalse äri mudelile kohane, ei tohi Adidas selle projektiga investoritele kasumit teenida.

Mitte kasum pole oluline, vaid kasu

Lugu Spiegeli võrgulehel kritiseerinud lugejad lähevad veelgi kaugemale – “Vaesus ei ole liiga kõrgete hindade, vaid puuduva sissetuleku tulemus. Oleks parem maksta vaestele õiget palka.” – “Adidase või Nike jalats ei maksagi tootes rohkem kui üks euro. Seda muidugi tänu näljapalgale, mida töölistele makstakse.” – “Siin on küsimus vaid selles, et bränd veel kolme miljardi inimese ajju keevitada.”

Adidase grupp esitles eelmisel nädalal oma strateegilist äriplaani aastani 2015. Selles üheeurostest jalatsitest muidugi juttu ei olnud. Küll on plaanis müüki suurendada 45–50% ja tõsta kasumit kuni 17 miljardi euroni (aastane kasv 15%). Kasum kasvab kiiremini kui müük, lubas Hainer plaani investoritele kommenteerides.

Yunuse tulevikuplaanide hulka kuulub koos Otto kontserniga avada Bangladeshis rõivavabrik, mis toodab keskkonnasõbralikult ja maksab oma töötajatele õiglast palka. Yunus on optimistlik: “Sotsiaalse äri abil avaldame survet tervele majandusele. Survet end muuta ja maailmas probleeme mitte enam põhjustada, vaid kaasa aidata nende lahendamisele.”

Mis on mis – sotsiaalne ettevõtlus

* Kasumile mitteorienteeritud ettevõtmine, mille eesmärk on teenida sotsiaalseid vajadusi, nt pakkuda vaestele taskukohast arstiabi, nälgivatele lastele toitu või töötutele tööd.* Investor saab kulutatud raha aja jooksul tagasi, kuid ei teeni dividende. Kogu kasum läheb toote või teenuse edasiarendusse ja leviala laiendamisse.* Teerajaja on mikrokrediitide ja Grameeni panga rajaja, Bangladeshist pärit Nobeli rahupreemia laureaat  Muhammad Yunus. Mitte kasum ei ole liikumapanev jõud, vaid tulemus, on Yunuse idee. Heategevusega tema sõnul tegu ei ole, sest investeeritud kulud teenitakse tasa.* Tulevikus sotsiaalsete äride arv kasvab, sest “inimesed on midagi enamat kui rahategemismasinad“, kirjutas Yunus oma keskuse kodulehel.* Sotsiaalses äris on juba tegevad sellised suurkontsernid nagu BASF, Danone ja Veolia. BASF müüb Bangladeshis taskukohaseid moskiitovõrke, Danone toodab ja müüb koostöös Grameeni pangaga soodsa hinnaga jogurtit. Veolia aga varustab Bangladeshi vaeseid piirkondi puhta joogiveega.

Autor: Katri Soe-Surén