Viimasel ajal on toorainete hinnad maailmaturul kiirelt kallinenud ning suuremal või vähemal määral hakkab selle mõju jõudma ka poelettidele.
“Tooraine hinnatõus maailmaturul mõjutab meid ikka nii väga, et kohe nukraks teeb, kui osad sellest aru ei saa,” rääkis Premia Tallinna Külmhoone AS juhatuse esimees Kuldar Leis, kelle sõnul pole hindade tõstmisel tarbija käitumise või ootustega mingit pistmist.
Mõni toode kaob letiltLeisi kinnitusel on läinud kallimaks Premia põhitoorained koor ja nisu, samuti on tõusnud pakendite ja sügavkülmutatud toodete hinnad. “Minu mäletamist mööda on erinevates toorainete gruppides olnud tõus 10-70%,” rääkis ta. 
Järgmisena mõjutavad Kaare sõnul tootmist suhkru ja jahu hind, mis on mõlemad alates 2009. aasta algusest tõusnud 50 protsenti.  “Lisaks on veel pähklite sisseostuhind  teatud sortide puhul tõusnud 70% ja kui me kõik kokku võtame, on meie tootmises kasutatavate olulisemate toorainete hinnad tõusnud enam kui poole võrra,” rääkis ta.
“Täna maailmaturult paistvad mõjurid on nii suured, et selle hinnaga, mis meil püsib alates 2008. aastast, ei saa me kindlasti 2011. aastal oma tooteid müüa,” kinnitas Kaare. Peame vaatama, kuidas saame tooraine hinnatõusu toodetele üle kanda, aga kindlasti ei ole see samas suurusjärgus toorainete hinnatõusuga, lisas ta.
Valmistoidud oluliselt ei kallineTooraine kallinemine mõjutab mõningal määral tõepoolest ka Salvest AS tootmist, rääkis ettevõtte juhatuse esimees Veljo Ipits. “Meie ostame suure osa oma toorainest samuti maailaturult kokku, on see siis suhkur, riis, maitseained, püreed või köögivili,” rääkis Ipits. 
Meie sektoris ei saa valmistoodete puhul rääkida kümnetesse protsentidesse ulatuvast hinnatõusust,lisas Ipits, kelle sõnul on osad toorained juba kallinenud, kuid selle tõttu pole Salvest veel oma toodete hindasid tõstnud
“Selle aasta numbri sees me hindu ei tõsta, kuid julgen arvata, et uue aasta alguses oleme sunnitud tõstma kuni 5%,” mainis Ipits.
Ipitsa arvates võiks ettevõte kõikide kaupade hindasid tõsta, kuid tegelikult peab arvestama ka sellega, et need tuleb maha müüa ja tarbija peab hindadega nõustuma. “Valmistoitude sektor on juba nii või teisiti saanud väikese tagasilöögi, sellest tulenevalt ei saa me hinnatõusu peale mängida. Oleme siiani püüdnud rohkem oma kulusid kokku hoida,” põhjendas Ipits.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele