Autor: Kadri Paas • 19. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Juhul, kui riigikogu peaks maagaasiseadust muutma ja Eesti Gaas on kohustatud mõistliku aja jooksul ülekandevõrgu müüma, siis Elering on gaasivõrgu ostust potentsiaalselt huvitatud," ütles Veskimägi.

Eesti energiavarustuskindluse ja võrkude haldamise efektiivsuse seisukohalt Eestis on elektri- ja gaasivõrgu juhtimine ja põhivõrkude haldamine ühe firma poolt igati mõttekas, lisas ta. "Sama mudel on rakendatud näiteks ülekandesüsteemide puhul Inglismaal ja Taanis, jaotusvõrkude puhul aga veel paljudes riikides," selgitas Veskimägi.

Neutraalse süsteemihalduri olemasoluta ei lähe Veskimägi arvates tööle turg ega ole reaalne BEMIP (Baltic Energy Market Interconnection Plan, mis allkirjastati Euroopa Komisjoni presidendi ja üheksa Läänemere riigi peaministri poolt juunis 2009 eesmärgiga arendada ja integreerida regiooni energiaturge) plaanis sätestatu realiseerimine nagu BalticConnectori ehitamine või LNG terminali rajamine.

"Näiteks viimane on oluline kas või hindade kujunemisel, sest LNG spot hind tooduna Eestisse on täna suurusjärgus ca 120 USD/1000 m³ võrreldes täna Gazpromilt ostetava torugaasi tasemega 340USD/1000 m³," tõi Eleringi juht näite.

"Ja paljude ekspertide hinnangul jääb LNG hind nii nõudluse kui pakkumise poolsete tegurite tõttu pikaks ajaks suhteliselt madalaks võrreldes nafta hinna ja torugaasi hinnaga, mis on naftasaaduste hindadega seotud nagu Eestis," lisas Veskimägi.