Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlane tarbis mullu 21 kg linnuliha inimese kohta
Linnuliha tarbimine kasvas mullu 10% ehk 19 kilogrammilt inimese kohta 2008. aastal 21,3 kilogrammile, selgus statistikaameti andmetest.
Kasvanud on ka munatarbimine inimese kohta – 175 munalt inimese kohta 181 munani aastas. Eesti linnulihaga isevarustatuse tase tõusis 52%ni, teatas Tallegg.
„Kuna erinevate küsitluste järgi on maailma populaarseim elu eesmärk kehakaalu langetamine – nii vastaksid tõenäoliselt ka suur osa eestlastest – siis on täiesti loogiline, et ainsana on liha tarbimisest kasvanud just linnulihatarbimine, sest võrreldes punase lihaga on linnuliha rasvasisaldus kuni 6 korda väiksem,“ sõnas ASi Tallegg äridirektor Margus Venelaine. „Statistikaameti andmeil on üldine lihatarbimine aastaga majanduskriisi mõjul siiski 3% langenud ja keskmine eestlane tarbib kokku 73,4 kg liha.“
„Ka linnulihaga isevarustatuse tase on viimastel aastatel stabiilselt kasvamas – 2009. aastal tõusis see 52%ni. Usun, et käesoleval aastal kasvab see veelgi, sest poodides on suurenenud eestimaise liha osakaal ning tarbijal on üha lihtsam eelistada kodumaist toodangut.
Tallegg on võtnud eesmärgiks kasvatada linnulihatootmist järgmise nelja aastaga veel vähemalt veerandi võrra. Kui 2009. aastal tootis firma 14,5 miljonit kg linnuliha, siis aastal 2014 on plaan toota 18,5 miljonit kg. "Euroopa keskmine linnuliha tarbimine on 23 kg inimese kohta aastas nii et kasvuruumi on ka selles osas,“ rääkis Venelaine.
AS Tallegg on Eesti ainus linnulihatootja, mille eelkäija Tallinna Linnuvabrik alustas tegevust 1956. aastal. Tallegg kuulub HKScan kontserni. Ettevõte kasvatas 2009. aastal 8,6 mln broilerit, tootis 75 mln muna ning müüs 18,2 mln kilogrammi linnuliha ja valmistooteid. ASi Tallegg 2009. aasta käive oli 688 miljonit krooni. Ettevõttes saab tööd 470 inimest.
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele