"Liviko grupil õnnestus edukalt kohaneda majanduslanguse oludega ning samaaegselt märgatavalt parandada oma turupositsiooni võrdluses teiste Baltimaade alkoholifirmadega. 2009. aasta tegi meid tugevamaks kõigil Balti turgudel, nii Eestis, Lätis kui ka Leedus," ütles Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.
Liviko grupi 2009. aasta majandustulemustesse on konsolideeritud nii Eesti emaettevõtte AS Liviko, Läti tütarettevõtte SIA Liviko kui ka Leedu tütarettevõtte Liviko UAB tulemused.
Grupi müügitulu langes hoolimata väga keerulisest majandusaastast 2008. aasta tulemustega võrreldes kuus protsenti. Liviko omatoodangu müügikäive kasvas 2009. aastal võrreldes aasta varasemaga 36 miljoni krooni võrra, kokku 36%. Liviko müüs omatoodangut mullu 13 miljonit liitrit, millest eksportis 28%,
Ettevõte investeeris 2009. aastal põhivara uuendamisesse 26,4 miljonit krooni, millest suurima osa moodustas gaseeritud ja lahjade jookide valmistamise liin, mis muuhulgas võimaldas hakata eksportima jooke Jaapanisse, kus nõutakse Euroopast erinevat tootmistehnoloogiat.
Liviko maaletoodava importalkoholi müügimaht kasvas 12 miljonit krooni, tugevdades kuueprotsendilise kasvuga veelgi ettevõtte osatähtsust üldiselt langeval turul. Sellega täidab Liviko strateegilist plaani muutuda järjest tugevamaks importöörina.
2009. aastal kasvas Liviko ühe tuntuma brändi Viru Valge tooteperekonna müük seitse protsenti.
Eesti, Läti ja Leedu riigieelarvesse maksid Liviko grupi ettevõtted kokku 933 miljonit krooni alkoholi aktsiisi, millest Eesti riigieelarvesse 718 miljonit, Läti eelarvesse 128 miljonit ja Leedu eelarvesse 87 miljonit krooni.
1898. aastal asutatud Liviko on nii Eestis, Lätis kui ka Leedus välja arendanud alkoholi distributsiooni- ja hulgimüügivõrgu, mille kaudu turustatakse omatoodangu kõrval maaletoodavaid brände ka teistelt maailma alkoholitootjatelt. Liviko kuulub Balti riikide kolme suurema alkoholifirma hulka, pöörates tootmise kõrval sama suurt tähelepanu ka alkohoolsete jookide impordile. Liviko annab Eestis tööd 201 inimesele, Lätis 97 ja Leedus 76 inimesele.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.