Autor: Sirje Rank • 15. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Streigid ja enesetapud on sundinud firmasid alates Taivani elektroonikahiiust Foxconn ja Jaapani autotootjast Honda tehasetööliste palku Hiinas viimastel kuudel oluliselt tõstma. See omakorda on innustanud teiste tehaste töölisi samuti kõrgemat palka nõudma - streigilaine levib.

Välisinvestor kardab streikidest eelkõige katkestusi globaalses tarneahelas, kus Hiina osakaal on väga suur. Palgatõusu niivõrd ei peljata - Hiina peamises ekspordiartiklis tarbeelektroonikas on tööjõukulude osakaal väga väike ja töö tootlikkusel ruumi kasvada.

Töötajaid hakkab nappima

Palgatõusu taga on ühelt poolt Hiina majanduse kiire kosumine ülemaailmsest majanduskriisist, teisalt pikema mõjuga demograafilised protsessid, sh ühe lapse poliitika, mille tagajärjel ei tule tööturule enam nii palju uut tööjõudu.

Ka varem palku vaos hoidnud pidev uute töökäte tulv maalt linna on vähenenud. Nii on tõenäoline, et majanduse kiire kasv kajastub edaspidi kiiremini ka palkade tõusus.

"Palgatõus oleks juba ammu pidanud toimuma," ütles agentuurile Bloomberg Massachusettsi tehnoloogiainstituudi professor Huang Yasheng. "Kui vaadata palgakasvu viimase kümne aasta jooksul, on see paigal püsinud või olnud SKP kasvuga võrreldes väga tagasihoidlik," lisas ta. Hiina kiirest majanduskasvust on seni võitnud riik ja firmad.

Analüütikud peavad palgatõusu positiivseks - ostujõu kasv suurendab kodumaist tarbimist, mis aitab vähendada Hiina majanduskasvu sõltumist riiklikest investeeringutest ja ekspordist. Majanduse tõusu- ja langustsüklid muutuksid laugemaks ning tuge saaks tarbimise kasvust Hiinas ka teiste maailma riikide majanduskasv. Hiina kaubandusülejääk väheneks, mis vaigistaks protektsionismiohtu ülemaailmses kaubanduses.

Streigid üha tavalisemad

Rahvusvahelises meedias leidsid Hiina streigid suuremat kõlapinda sel kevadel seoses tööliste enesetappudega Foxconni Hiina tehases. 6. juunil teatas firma, et tõstab Shenzeni tehase tööliste põhipalka pea kaks korda 2000 jüaanile ehk 3780 Eesti kroonile kuus.

Palju on kajastatud streike Honda tehastes - kui ühes nõuti välja 24%-line palgatõus 3591 kroonile kuus, hakkasid kõrgemat palka nõudma ka firma teiste tehaste töölised.

Hiina ametivõimud ei vaata tööliste organiseerumist hea pilguga - Poola Solidaarsuse ametiühinguliikumise näol on olemas hoiatav eeskuju. Valitsuse võimalik ülereageerimine liikumise lämmatamiseks on praegu Hiinas üks olulisemaid poliitilisi riske.

TAUST

• Miinimumpalk Hiinas on piirkonniti erinev, Foshani linnas 920 jüaani ehk 1738 krooni kuus, Guangzhous 1030 jüaani ehk 1946 krooni.

• Demograafide hinnangul jõuab tööealise elanikkonna kasv Hiinas tipust läbi järgmise viie aasta jooksul ja hakkab seejärel kahanema.

• Töö tootlikkus on viimasel viiel aastal Hiinas kasvanud keskmiselt 9% aastas, hindab Conference Board.

NUMBER

• 3780 kroonile kuus ehk pea kaks korda kerkis streigi tulemusel Apple'ile iPhone'e tootva Taivani elektroonikahiiu Foxconni Shenzeni tehase tööliste põhipalk.