Samal ajal jäi keskmine turuhind oluliselt kõrgemaks kui ajalooliselt on näha olnud Põhjalas, kus suurvee ajal on hinnatase langenud viimase 3 aasta jooksul isegi alla 32 €/MWh-st. Elektri börsihind Eesti turupiirkonnas oli esimesel kauplemiskuul keskmiselt 35,8 €/MWh, Soomes 43,7 €/MWh ja Leedus 37,3 €/MWh, avaldas Eesti Energia oma blogis.
Tulevikutehingute hinnad on oluliselt kasvanud teist nädalat järjest, 2011. aasta baasenergia lepingu hind Nord Poolis on kasvanud 2 nädalaga 42,7 €/MWh-st 47,5 €/MWh-ni (+11%). Tulevikutehingute hinnatõusu mõjutasid suurenenud söe (83,7 $/t, +3,4%) ja saastekvootide hinnad (15,9 €/t, +6,6%), samuti nõrgenenud ootused Põhjamaade hüdroreservuaaride kujunemise kohta 2010. aasta kevad-suvel.
Tulevikutehingute hinnatõusu mõjutasid suurenenud söe (83,7$/t, +3,4%) ja saastekvootide hinnad (15,9 €/t, +6,6%), mida toetas mõõdukas nafta hinna tugevnemine (86,3 $/bbl, +0,2%). Lisaks kütuse- ja CO2 turule toetab Nord Pooli hindasid Norra ja Rootsi hüdroreservuaaride madal tase.
Norras on Nord Pool Spoti viimastel andmetel hüdroreservuaarid 22,8% ja Rootsis 12,4% tasemel maksimumist. Hüdroreservuaaride madalamale tasemele jäämist võrreldes eelmise aastaga näitavad ka madalamad lumevarud, mis on analüütikute andmetele tuginedes normaalsetest tasemetest pea poole madalamad.