Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Farm Plant omandab osa Konekesko Eestist
Konkurentsiameti teatel omandab Farm Plant Eesti AS osa Konekesko Eesti AS-ist, milleks on erinevad kauplused.
Konekeskole kuulub 6 väetiste, seemnete, taimekaitsevahendite ja loomatarvikute kauplust.
Konkurentsiseaduse kohaselt võivad asjast huvitatud isikud seitsme päeva jooksul esitada oma arvamusi ja vastuväiteid koondumisele.
Farm Plant Eesti tegeleb jõusööda ja väetiste tootmisega ning ettevõtte juhatuse esimees on Äripäeva infopanga Agent andmetel soomlane Jyrki Mikael Virtanen. Ettevõte kuulub 85% ulatuses Rootsi ettevõttele Scandinavian Farmers AB ja 15% ulatuses Yara Sweden AB-le.
Konekesko Eesti juhatuse esimees on Agendi andmetel Tõnu Kelder ning ettevõte kuulub 100% Soome firmale Konekesko OY. Konekesko Eesti käive oli 2008. aastal 1,2 miljardit krooni, kahjum sealjuures 35 miljonit krooni.
Varem on Äripäev kirjutanud Konekeskost seoses suure väetisevargusega, mille haarmed ulatuvad Eestist väljaspoole. Väetisevargusega on kahtlustuse kohaselt seotud vähemalt üks ettevõtte enda töötaja. Viru ringkonnaprokuröri Liina Pikma sõnul on Eestis kuriteokahtlustuse saanud veebruaris Konekeskost lahkunud Tartu piirkonna endine väetiste ja taimekaitse tootejuht Karel Kärblane (34).
* Mullu 11. detsembrist kuni tänavu 13. märtsini tekkis Konekesko Eesti poolt laolepingu alusel kasutatavates laoruumides Rakke vallas Ao külas eri väetiste puudujääk kokku 6500 tonni maksumusega 32,7 miljonit krooni.
* Konekesko pöördus ise politseisse, et majanduspolitseinikud väetisekao põhjused välja selgitaks. * 16. märtsil alustas Ida politseiprefektuuri majanduskuritegude talitus kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb omastamist suures ulatuses. * Kui väetise omastamises keegi kohtus süüdi mõistetakse, võib teda oodata rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele