„Meil on ettevõtteid, kellel on oma autopark ja nemad on juba suured kahjud sisse saanud. Kindlasti on mõjutatud eksport, sest osadel ettevõtetel on eksport Aasiasse kinni, sest transporti ei leita. Kui saad konteineri, siis see konteiner on kolm korda kallim, kui oli enne sõda,“ loetles Toiduliidu juhataja näiteid mõjudest.
„Selge on see, et olukord pole kindlasti normaalne ja vajab mingisugust tegevust. Arvan, et toidusektoris on olukord veidi teine – elavam. Meil [joogitootjana] on tooted kauasäilivad ja lepingud ette. Aga jälgime olukord ja reageerime natuke hiljem. Suur tõenäosusega on suurem kulu ja inflatsioon tulemas,“ täiendas
Saku Õlletehase juhatuse liige
Jaan Härms.
Potisepa sõnul vääriks ühe meetmena käibemaksu alandamine kindlatele toiduainetele kindlasti arutelu, kuid seejuures tuleb täpselt teada, mida see endaga kaasa toob.
Toiduliit teatas hiljuti ka hea tahte leppest, mis tähendab, et sellega liitunud toidu- ja joogisektori ettevõtted lubavad tegeleda lisatud suhkru ja soola sisaldusega pidevalt. Lepe näeb ette, et 2030. aastaks peaks nii soola kui suhkru sisaldus toodetes 10% võrra vähenema.
„See lepe tähendab tegelikult seda, et ettevõtted võtavad endale rohkem kohusutusi, kui seadusandlus seda ette näeb,“ märgib Potisepp, lisades, et leppega on tänaseks liitunud paljud suured tootjad.
„Sellise kokkuleppe saavutamine ei läinud kergelt, sest koos käis palju erinevaid töörühmi. Peame arvestama sellega, et terviseedendajatelt on meil tohutu surve. Teiselt poolt saavad ju toidutööstused toota ainult seda, mida tarbijad ostavad,“ selgitas Potisepp.
Jaan Härms lisas, et Saku Õlletehase on heas seisus, sest tänapäeva inimesed on valmis vähem suhkrut tarbima. „Tänane tarbija ja eriti noorem põlvkond on valmis tarbima vähem suhkrut ja see annab meile võimaluse tuua turule uusi tooteid, brände või kategooriaid,“ selgitas Härms.
Saadet juhtis Harro Puusild.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.