Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaitsetööstuse liitu kuuluvad ettevõtted: tibusid võib lugeda paari aasta pärast
"Praegu ei ole veel konkreetset koostööd alustatud, kuid oleme olnud kutsutud läbirääkimistele Prantsusmaa raketitootja MBDAga, mille kaudu on võimalus osaleda Prantsusmaa kaitsejalatsite konkursil ning Eestist vastuostu programmis," ütles Samelini juht Leida Kikka. Koguseliselt on tegemist umbes 30 000 paari erinevate omadustega kaitsejalatsitega, lisas Kikka.
Harju Elektri juhatuse esimees Andres Allikmäe ütles, et nad on pärast liidu liikmeks astumist kogunud olulist informatsiooni ja kontakte, samuti saanud aimu võimalikest neile jõukohastest toodetest ja tehnoloogiast. "Me pole veel jõudnud tarneteni, kuid näeme selleks täiesti arvestatavaid võimalusi lähiaastatel," lausus Allikmäe.
Ka Harju Elekter on sarnaselt Sameliniga varem teinud erinevaid kaitsetööstuse ja militaartehniliste toodete pilootprojekte.
Helmese nõukogu esimees Jaan Pillesaar leidis, et praegu on liitu kuulumise kasu veel vara hinnata. "Sedalaadi suhted ja projektid võtavad enamasti aastaid aega kujunemiseks. Võib-olla 2011. aasta saab hakata esimesi tulemusi hindama," uskus ta, lisades, et tema hinnangul on liidu tegevuse algus olnud asjalik ja on näha, et tööd tehakse.
"Oleme kasu saanud mõnede uute kontaktide näol, konkreetseid lepinguid ei ole minu teada veel sõlminud," ütles Pillesaar.
EKTL-i juhatuse esimees Veskimägi nentis, et kaitsetööstus kui majandusharu sisulist puudub tänases Eestis. "Rahvusvahelisel kaitsetööstuse ja julgeoleku kaupade turul osaleb väga vähe ettevõtteid väga spetsiifiliste toodetega. Allhanke kaudu on neid loomulikult rohkem hõlmatud. Samas potentsiaali ja valmisolekut on eeldatavast oluliselt enam," märkis Veskimägi.
Tema sõnul on senine tegevus riigi ja kaitsetööstuslikku potentsiaali omavate ettevõtete huvide ühitamisel on olnud juhuslik, koordineerimata, väiksemahuline ning mitte vastavuses nende võimalustega, mida antud valdkond võiks süsteemse lähenemise korral Eesti ettevõtetele pakkuda.
„Potentsiaali on palju,“ vastas Veskimägi küsimusele, kui suur võiks olla kaitsetööstuse sektori osakaal kogu Eesti majandusest, mis ilmselt sõltub paljuski SKP-st. "Kas Eestisse tekib tugev riigi, rahvusliku kapitali ja strateegilist partnerit kaasav äriühing, mis suudab viia kaitsetööstusliku tegevuse väga spetsiifiliselt, väiksemahuliselt lähtekohalt tööstusliku tootmiseni kasvõi ühes-kahes valdkonnas,“ selgitas Veskimägi.
Just valdkonna võimaluste paremaks ärakasutamiseks on Veskimäe sõnul koondunud 65 peaasjalikult rahvuslikul kapitalil põhinevat kaitsetööstuslikku potentsiaali omavat ettevõtet Eesti kaitsetööstuse liitu. "Liit on jätkuvalt avatud ettevõtetele, kel huvi koostöö vastu liidu liikmete endiga, riigiga ja eelkõige paremate võimaluste loomiseks Eestist väljapool, kuna Eesti kaitsetööstuses on mõtet rääkida ekspordi kontekstis, sest sisenõudluse põhiselt midagi vähegi mahukamat teha võimalik ei ole," toonitas ta.
"Kaitsetööstus ei ole business as usual," ütles Veskimägi, kuna rahvusvaheline kaitsetööstus ja sellealaste toodete turg on komplitseeritud, rangelt reguleeritud ja raskesti ligipääsetav, mis tähendab, et turule sisenemise barjäär müüjatele on väga kõrge. See valdkond toimib tema sõnul kõikjal arenenud riikides riigi ja ettevõtete tihedas ja igapäevases partnerluses.
TAUST:
Hetkel kuum
MTÜ Eesti Kaitsetööstuse Liit (EKTL) asutati tänavu veebruaris, mille eesmärk on luua paremaid võimalusi enda liikmesettevõtetele kaitseotstarbeliste teenuste ja kaupade turgudel ja seeläbi panustada Eesti kaitsevõime tugevdamisesse ja majanduse arengusse.
Esimesest üldkoosolekust võttis osa 36 Eesti ettevõtet, kelledest 32 astusid liidu liikmeteks. Täna on liikmeid 65.EKTL juhatuse esimees on Eleringi juht Taavi Veskimägi, juhatuse liikmed on ettevõtjad Jüri Käo, Neinar Seli ja Jüri Ilves, tegevjuht on Veljo Raide.Koostöömemorandum Kaitseministeeriumiga on sõlmitud.Koostöömemorandumid siseministeeriumi ja vastuostukohuslastega on sõlmimisel.Kuna kaitseministeerium on ostnud Prantsusmaalt miljardi krooni eest rakette ja hange sisaldas vastuostukohustust, siis on võimalik Eesti firmadel samas mahus kaupu ja teenuseid vastu müüa.Kontaktid on loodud Soome (AFDA) ja Rootsi (SOFF) vastavate katusorganisatsioonidega.Liikmesettevõtete potentsiaalid on kaardistatud.
Ettevõtet, kes rahvusvahelisel kaitsetööstuse ja julgeoleku kaupade turgudel hetkel osalevad, kelledel on oma väga spetsiifiline toode: Warren Equipment (tankitreilerid), Englo (lõhkamismasinad ja miiniotsijad), Astrec (telgid), Artec (laomajanduse aparatuur), Fortestar (immitatsiooni vahendid).
Kord kvartalis on toimunud infopäevad.Liidu delegatsioon osales Londoni kaitsetööstuse näitusel.Ettevalmistamisel on oma stendiga osalemine Pariisis toimuval näitusel Eurosatory 2010.Kaitsetööstuse eelklastri käivitamisega on alustatud (turu-uuringud, kontaktide loomine, valdkonna strateegiline arenguplaan).
allikas: EKTL
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele