Eesti leiab, et praegu pole õige laskuda detailsetesse nägelustesse, mis ei lase Euroopa Liidul Kopenhaageni kliimakonverentsi eel ühisele positsioonile jõuda.
Täna algaval Ülemkogul teevad ELi liikmesriikide juhid uue katse - nädal tagasi ELi rahandusministrid kokku leppida ei suutnud.
"Kõik riigid peavad panustama, välja arvatud kõige vaesemad, ja Euroopa Liidus ei ole kõige vaesemaid riike," ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Ligi sõnul ei ole Eesti liitunud ELis Ida-Euroopa riikidest moodustunud grupiga, kes nõrgale majandusolukorrale viidates ei taha liigseid lisakohustusi. Ehk siis anda üle jõu käivat panust ELi plaani rahastada kliima soojenemist põhjustavate heitmete vähendamist ka maailma kõige vaesemates riikides.
Samal põhjusel pole praegu veel selgust ka järgmise Euroopa Komisjoni suuruse üle, kus Lissaboni leping kindlustaks igale riigile oma voliniku.
Euroopa Liidu esimese presidendi ametikohale on praegu kaks peamist kandidaati - Briti endine peaminister Tony Blair ja Luksemburgi pea- ja rahandusminister Jean-Claude Juncker.
Kuna need nimed tekitavad nii tugevat poolt- kui ka vastuseisu, pole välistatud, et ametisse asub lõpuks väiksema kaliibriga kompromisskandidaat.
MIS ON MIS
ÜRO Kopenhaageni kliimakonverents
Taani pealinnas 7.-18. detsembrini toimuva kliimatippkohtumise eesmärk on välja töötada jätkulepe kliimakaitsemeetmeid sätestavale Kyoto protokollile, mille kehtivus lõpeb 2012. aastal.Eesmärk on piirata globaalne soojenemine 2 oC-le.Investeerimisotsuste tegemiseks on ettevõtted huvitatud konkreetsetest kokkulepetest.TAUST
Mida valitsusjuhid Brüsselis arutavad?
Majanduse olukord - millal ja kuidas kõrvaldada majandusest riiklikud tugimeetmed.Finantsjärelevalve - kokkulepe makrotasandi järelevalve korralduses, mis peaks edaspidi hoiatama ka uute laenumullide eest.Läänemere strateegia - Ülemkogu kiidab strateegia heaks. Eesti näeb selles võimalust edendada konkreetsete tegevuste kaudu piirkondlikku koostööd ja arengut.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 12:06
Gaas kallineb taas: kohalik põlevkiviõli pakub tööstusele soodsamat alternatiivi olemasolevas katlamajas
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele