Liider võttis buumist liiga suure ampsu

Üleilmne kriis andis endast nii Hekotekile kui ka metalli- ja masinatööstuse sektorile üldisemalt tunda läinud aasta septembris, mil tellimusi, ka neid, mil juba osapoolte allkirjad all, hakati robinal üles ütlema.

Ajavahemikus 2008 september kuni 2009 juuni vähenes metallisektori summaarne käive 28%, tööviljakus 18% ja sektoris tööd leidvate inimeste arv 8%. Karm aeg on aastaga turult pühkinud paarsada kuni 50 töötajaga ettevõtet.

Puidutööstuse tootmisliine valmistava ASi Hekotek tegevdirektor Heiki Einpaul tunnistas, et eelmise aastaga võrreldes on praeguseks käive kukkunud umbes viis korda ja pooled töötajatest koondatud. Ta ütles enda olevat rahul, kui tänavune kahjum tuleb väiksem mullusest kasumist.

"Muidugi ei saavuta me tänavu ja kardetavasti ka mitte järgmisel aastal 2008. aasta rekordilise 2,6 miljardi kroonise käibega võrreldavat taset, kuid loodame, et näitajad stabiliseeruvad. Kui mitte varem, siis 2010. aasta teisel poolel," rääkis Henriksson. Ta prognoosis, et tänavu jäävad väiksemaks ka investeeringud, mis mullu küündisid 260 miljoni kroonini.

Kui eespool sai räägitud niši leidmise tähtsusest, siis mõni edujoonel sammuv ettevõte talitab vastuoksa - pürib nišist välja uusi tegevusalasid haarama. Nii võttis siiani allhankena elektrimootoreid tootnud AS Konesko nõuks laieneda ka metallide töötlemise ja elektrikilpide monteerimise mängumaale. Uusim ala, kus üritatakse läbi lüüa, on väikeste, näiteks talumajapidamisse sobilike tuulemootorite valmistamine. Edetabelis 19. kohal asuva Konseko tegevjuht Mart Hirtentreu märkis, et kuigi tuulemootorite tootjaid on maailmas palju, loodab ettevõte valmistada konkurentidest efektiivsemaid, töökindlamaid ja ehk ka hinnalt soodsamaid riistu.

"Tänavu on investeeringute maht meie seni suurim ja kui asjad käima saab, annab see meile palju uusi võimalusi," ütles Hirtentreu.

TOPi võitja: kriis korrastab ka tööjõuturgu

Kui mitte öelda lõviosa, siis igatahes väga olulise osa Hekoteki toodangust leiab töötamast Venemaal, kus asuti kanda kinnitama 2002. aastal.

Üldse kaugeim Hekoteki tarnitud seade asub Vladivostoki lähistel, teised kontserni ettevõtted on müünud toodangut ka Venezuelasse.

Alates 2007. aasta kevadest kuulub Hekotek Rootsi kapitalil põhineva kontserni Lifco Group saeveskiseadmeid tootvate ettevõtete gruppi Sorb Wood, kuhu lisaks Hekotekile kuuluvad Soome firmad Heinola Sawmill Machinery ja Nordautomation ning Rootsi ettevõtted AriVislanda, Forslunds Maskin, Renholmen.

Mida toob 2010. aasta Eesti tööstusele?

"Eks aasta näitab, kes suudab alles jääda ja uute olukordadega kohaneda, kes mitte. Turg korrastub igal suunal," hindas firma juht Heiki Einpaul. "See kehtib ka Eesti tööjõuturu kohta. Inimesed on valmis jälle kõigepealt tööd tegema ja seejärel töö tulemusele vastavat tasu nõudma."

Üleilmse kriisi järelmõjude kohta usub ta, et maailma lõpp veel kätte ei jõua.

"Pärast kriisi tuleb parem aeg. Ja nagu ajalugu näitab, kunagi, varem või hiljem, jälle uus kriis," sõnastas ta igipõlise tõe. "Seepärast pole mõtet praegust "globaalset" kriisi üle tähtsustada, sellega ei alga ega lõpe universumi mõistes midagi."

Kommentaarid

Bo Henriksson, ASi ABB juhatuse esimees

Meil on mitme varasema majanduskriisi kogemus, mistõttu teame, et keeruline olukord tähendab ka uusi võimalusi.

Oleme praegu paindlikumad ja suudame kriisiolukordadele ja turumuudatustele kiiremini reageerida kui varem. Edu tagab ka lai tegevusvaldkond.

ABB on suutnud tagada pideva arengu, mis on märk sellest, et ettevõtte omanikel ja juhtidel on usku Eestisse investeerimise vajalikkusesse - ABB on investeerinud 17 aasta jooksul siia üle miljardi krooni, sellest suurema osa viimase seitsme aasta jooksul.

Mart-Järvo Hirtentreu, ASi Konesko tegevjuht

Tegelikult pole ettevõte möödunud aastatega võrreldes suurt midagi teisiti teinud.

Firma edu alustalad on ennekõike kindlate sihtide järgimine ning professionaalne meeskond.

Meil on olemas oma kindel siht ja kindel turg. Kui varasematel aastatel polnud meil eriti võimalik personali valida ning aeg-ajalt tuli tööle võtta ka ebaprofessionaalseid inimesi, siis nüüd oleme sundseisu tõttu töötajate arvu veidi kokku tõmmanud ning alles on jäänud vaid tõeliselt head spetsialistid.

Tarmo Miil, OÜ Sungate Automaatika juhataja

Meie konkurentsieelis on asjaolu, et oleme keskendunud puhtalt atomaatika importimisele, paigaldusele, hooldusele ning remondile.

Minu andmetel ei ole Eestis selgelt väravaautomaatikale suunatud ettevõtet. Konkurentsi pakub meile OÜ Fagel, kuid automaatika pole nende põhitegevus.

Kuulumine Sungate'i gruppi annab omamoodi üheshingamise. Üks ettevõte täiustab teist, ja nii me suureks saamegi. N-ö iseseisvana on selge ülevaade firma kuludest ja tuludest. Saame keskenduda kitsalt oma spetsiifikale, valida suundi, kuhu liikuda. Seda mõistagi kooskõlas omanike huvidega.

Jüri Riives, Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees

Majanduslangus on (ajutiselt?) pidurdanud seni metalli- ja masinatööstuse valdkonnas edukalt kulgenud tootmisseadmete uuendamist.

Edu on viimasel kümnendil toonud soodsad investeerimistingimused ja nende toel toimunud tootmisseadmete uuendamine, mis tagab konkurentsivõime.

Uusi väljakutseid pakuvad tuuleenergeetika seadmete ning põllu- ja metsatehnika tootmine, samuti tööstusteenuste valdkonnad.