Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
BÖRS: Eesti Energiast ei saa Telekomi-väärilist aktsiat
Väga tervitatav on idee, et Eesti
Energia võiks tulla börsile, kuid ega sellest Eesti Telekomi laadset
stabiilsete tulemustega ja head dividendiaktsiat oodata ei ole.
Kuigi telekommunikatsioonivaldkonnas on pidevalt arenenud tehnoloogiad, mis vajavad investeeringuid, muutub tururegulatsioon suhteliselt vähe. Eesti Telekom ei ole pidanud viimasel ajal hiigelinvesteeringuid tegema.
Energeetikavaldkonnas on regulatsioonid muutumas, samuti on turud avanemas. Tänu põhimõttele, et põlevkivist ikka elektrit toota ei ole ökoloogilistel põhjustel väga mõistlik, tuleb Eesti Energial tulevikus teha hiigelinvesteeringud – olgu selleks tuumajaam Eestis või mujal ehk mõni muu alternatiiv. Suur õhus seisev investeerimisvajadus konkureerib automaatselt ettevõtte võimega maksta dividende.
Eesti Energia kasumlikkus on olnud ülikõikuv, nagu ka omakapitali tootlus. Headel aastatel on omakapitali tootlus kasvanud 14-15 protsendini tänu saastekvootide müügile. Tavapärane omakapitali tootlus on kõigest 4-5 protsenti. Ettevõte on kasutanud madalat finantsvõimendust - omakapitali osa bilansis on üle 60 protsendi. Arvestades Eesti Energia nn. normaalne puhaskasumimarginaal on olnud 7-11 protsenti.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive tõi Äriplaanil esile parimaks ettevõtteks valdkonnas Prantsuse energeetikakompanii EdFi. Selle ettevõtte omakapitali tootlus on olnud aastatel 2000-2004 kõikunud 3-6 protsendi vahel, kuid alates 2005. aastast on liikunud 14-23 protsendi vahemikus. Sellega võrreldes on Eesti Energia omakapitali tootlus madalavõitu. EdF kasutab kõvasti võõrkapitali, omakapitali osa bilansis on vaid 14 protsenti. Ettevõtte puhaskasumimarginaalid on kõikunud 1-10 protsendi vahel.
Erinevalt Eesti Energiast, millel tundub puuduvat dividendipoliitika, on EdF maksnud viimasel neljal aastal kasumist dividendideks 34-42 protsenti.
Palju oleneb sellest, mis tingimustel ja kuidas Eesti Energia börsile toodaks. Alati on lihtne öelda, et vaatame hinna pealt, kas ostame, kuid kõrge omakapitalitootlusega ettevõtete eest ollakse tavaliselt valmis maksma paremat hinda. Võrreldes Bloombergis ettevõtet Lääne-Euroopa energeetikaettevõtetega, on Eesti Energia üks madalama omakapitalitootlusega ettevõte. Madalamad on 18 ettevõttest vaid kolme ettevõtte omakapitali tootlused. Selle valdkonna ettevõtete omakapitali tootlused kipuvad olema 10-20 protsendi vahemikus.
Seotud lood
Peaminister Andrus Ansip ei pea mõistlikuks Eesti Energia börsiletulekut 2010 aprillis või mais, kuna eeelnevalt tuleks ära oodata Euroopa Ülemkogu otsus euro osas.
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele