• 24.08.09, 21:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tihenev konkurents kahandas Eesti Energia sooja müüki

Eesti Energia müüs juulis kodumaisel turul 432 gigavatt-tundi (GWh) elektrienergiat, mis on 8,5% vähem võrreldes möödunud aasta juuliga. Soojusenergia müük kahanes juulis aastaga 28,6 GWh võrra.
Eesti Energia soojusenergia müük moodustas 2009. aasta juulis 7,5 GWh, kahanedes 28,6 GWh võrra võrreldes 2008. aasta juuliga. Soojusenergia müügi languse peamiseks põhjuseks on konkurentsi tihenemine Tallinna soojusturul, teatas ettevõte.
Elektrienergia müügi langus jätkus ning moodustas võrreldes möödunud aasta juuliga 8,5 protsenti. Eesti Energia kodumaise elektrienergia müügi languse põhjuseks on ka jätkuv majanduslanguse mõju ja tootmismahtude vähenemine Eestis. Lisaks mõjutas elektrimüüki negatiivselt 0,4 kraadi võrra kõrgem juuli välistemperatuur. Ilmastiku mõju välja jättes vähenes Eesti Energia elektrimüük Eestis ligikaudu 8 protsendi võrra.
2009. aasta juulis müüs Eesti Energia äriklientidele 303 GWh elektrienergiat ehk 9,4 protsendi võrra vähem kui aasta tagasi. Eesti Energia müük koduklientidele langes 8,3 protsenti ning kokku müüdi juulis eraisikutele 82 GWh elektrit. Koduklientide müüki mõjutas kõrgem välistemperatuur ning näitude etteteatamine ja võlgnevuste tasumine juunis seoses käibemaksu määra tõusuga 2009. aasta 1. juulist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti Energia müük võrguettevõtjatele moodustas 48 GWh, langedes möödunud aasta juuliga võrreldes 2,5 protsenti.
Eesti Energia juuli keskmine elektrienergia müügihind kodumaisel turul ilma võrguteenusteta oli 514 krooni megavatt-tunni eest (kr/MWh). Sama perioodi keskmine baaselektrienergia hind Põhjamaade energiabörsi Nord Pool Soome piirkonnas oli 537 kr/MWh.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.08.25, 13:06
Eesti energiatulevik: miks investeerivad ettevõtted üha rohkem salvestuslahendustesse
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele