Soojatootmine toob priskeid ärikasumeid

"Töö ja veel kord töö. 17 aastat oleme jõujaama asja ning juba 15 aastat turbaasja ajanud, nüüd hakkab see vilja kandma," põhjendas Fortum Tartu nõukogu liige ning 40 protsendi aktsiate omanik Tiit Veeber, kuidas on nende numbriteni jõutud. Juba 1990ndate esimesel poolel lubas ta, et kütab Tartu kohaliku kütusega odavalt soojaks.

"Ma parandan Lennart Merd. Tema ütles alati, et elame ühe päeva korraga. See on õige, kuid tähtis on, et sa sel päeval teed ära selle õige otsuse, mida on ka 20 aastat hiljem vaja," rääkis soojaärimees, kuidas kunagi tehtud otsused mõjutavad tänast päeva.

Kohalik kütus on soodsaimKui mullu oli kogu Fortum Tartu kateldesse aetud kütusekogusest kohalike kütuste osakaal kolmveerandi ligi, siis selle aasta mai lõpus Lohkvas avatud 1,2 miljardit krooni maksma läinud elektri ja soojuse koostootmisjaama käikulaskmisega seoses kasvab turba, puiduhakke ja puidujäätmete osakaal 95-97 protsendini. "Väol olid probleemid, et puidu hind läks lakke. Meie seda ei lasknud, ütlesime puidumüüjatele, et siis kütame turbaga," selgitas Veeber.

Fortum Tartu kontserni kuuluval OÜ-l Lauka Turvas on kütteturba kaevandamisluba Tartu maakonnas asuvates Laukasoo ja Keressaare turbamaardlates. Maagaasi kasutatakse ainult siis, kui väljas on 25-30 kraadi külma.

Fortum Tartu soojahind on langenud 584 kroonini MW/h eest ning Veeberi arvates langeb see veelgi.

Kas majandussurutis mõjutab ka soojatootjat?

"Me oleme teisel pool rajajoont. Ohtlikuks läheb siis, kui rahvas muutub täiesti maksuvõimetuks, kuid isegi aastatel 1992-1993 suudeti sellest välja tulla, sest inimene maksab soojaarve ikka esmajärjekorras ära," vastas Veeber.

ASi Fortum Tartu aktsionärideks on 60protsendilise osalusega soomlaste Fortum Power and Heat OY ning Tiit Veeberi AS Giga, millele kuulub 40 protsenti ettevõttest. Soojamajanduse erastas Tartu linn 2000. aastal tollase linnapea Andrus Ansipi eestvedamisel.