Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Debatt: tuumajaam ei ole lahendus
Eesti tuumajaama idee sai alguse ühest
mäletamisväärselt piinlikult mõttetust, majandusminister Edgar Savisaare ette
valmistatud Energiamajanduse Arengukavast - dokumendist, milles polnud sõnagi
tuumajaamast ja millele tagasi vaadates oli peaminister Andrus Ansip sunnitud
näo säilitamiseks tegema kiirvisiidi Leetu. Sellest saati on tuumajaama
teema olnud üks puuslik või miraaž.
Kahetsusväärsel kombel on selle puusliku toitmisega tegelenud üks demagoogiline akadeemik ja mõned tuumateaduslembesed õppejõud. Akadeemik ja põlevkivienergeetikud toetavad tuumajaama, sest saavad aru, et jutt on määratud võhikutele, tuumajaama lähiajal ei tule ja seeläbi saab põlevkivi rahus edasi põletada.
Miks tuumajaam ei tule õnne õuele tooma? Meile olulisel lähiajal ei jõua tuumajaam valmis. Akadeemik Endel Lippmaa on arvanud, et saab ehk aastaks 2025. Selleks ajaks oleme kohustatud kogu oma elektritootmise uuesti üles ehitama. Järelikult pole suurt võimalust, et seda elektritootmist mitu korda lähiajal ümber ehitatakse. Elektrienergia vabaturu tingimustes on küllalt kaheldav tuumaenergeetika kui mõtestatud äriprojekt.
Tuumajaamade konkurentsivõime probleem on nende ohtlikkuses. Ohtlikkus tingib pika aretustsükli ja see tingib ka paindumatu tehnoloogia hinna. Tuulikud ja päikesepaneelid on aasta-kahe pikkuse arendustsükliga (ideest kommertsteostuseni). Just nimelt pikk aretustsükkel ja sellest tulenevad 10 aasta taguste otsuste mõjuga tehnoloogiahinnad on tuumaenergeetikale saatuslikud. Avamere tuuleparkide energia on täna tuumaenergiast odavam, päikesepaneelide toodetud energia on veel veidi kallim, aga teinud viimasel paaril aastal läbi neljakordse hinnalanguse.
Lähima viie aasta jooksul läheb taastuvenergeetika jäävalt mööda fossiilsest ja tuumaenergeetikast. Tänu tootmise automatiseerimisele tuulikute tootmises ja "elektrit tootva katusepleki" tehaste valmimisele jõuame olukorda, kus fossiilidel ja tuumaenergeetikal on vältimatud püsikulud, särtsu andev katuseplekk aga suudab õhust ja armastusest elades energeetilises mõttes "poegida" vähemalt kord või kaks aastas. Tuumajaamal läheb kümme aastat, et käima peale saada. Selleks ajaks on tema eluvõimelisus Eesti tingimustes vabaturul üksjagu küsitav.
Nii mõtestatud tuumaenergeetika kui taastuvenergeetika arendamine Eestis algab rahvusvaheliste ühenduste ja energiamahuka tootmise arendamisest. Hetkel meil peamiselt polegi energiamahukat tootmist. Avatud turu tingimustes, analüüsides turu isevoolu teed minekul arenguid, võiks pakkuda järgnevat: Eestisse tekib piisavalt taastuvenergeetilist tootmisressurssi, et enamikel juhtudel katta jaetarbimine.
Taastuvenergeetika tootmisaugud on vähemalt 24 tundi ette ennustatavad ja üksikutel hetkedel ostetakse sisse elektrit naabermaadest või käivitatakse korraks mingid (põlevkivi)gaasijaamad.
Hetkel kuum
Koos taastuvenergeetilise tootmise laienemisega tekivad ka dünaamiliselt tarbivad tootmisettevõtted. Suurema osa ajast on jaetarbimine kaetud ületootmisega, tootmise ja tarbimise tasakaalu reguleerivad dünaamilise elektrihinna ja dünaamilise tarbimisega tootmisettevõtted.
Taastuvenergeetika tootmise ebastabiilsuse probleem lahendatakse energia >95% efektiivsusega salvestamise teel, peamiselt energiamahuka materjalitootmise (alumiinium, kõrgpuhtusega räni ja süsinikstruktuuride, tsemendi, terasetootmise) protsesside vaheladudesse/tulemustesse salvestamisel. Elektrienergia hind on kindlaks määratud (hoitakse põhja kukkumast) elektri abil toodetava tooraine hindadega maailmaturul ja kohaliku elektritootmise/tööstustarbimise tasakaaluga.
Mul on ebameeldiv kuulata, kui mõni akadeemiku tiitliga inimene avalikult ja jultunult järjepanu demagoogitseb. Eestis metallide, klaasi, tsemendi, tuulikute, päiksepaneelide jms energiamahuka tootmise alustamine või moderniseerimine - mis on tuumajaama ja taastuvenergeetika ehitamise eeldus - on keeruline protsess. Populistidel on lihtne asemele pakkuda mingit puuslikku, mida pidavat igaüks saama raha eest välismaalt osta. Hetkel on see klaashelmeste ostmise poliitika omadega just kohalikku krahhi jõudmas, elektri tarbimine väheneb kogu maailmas, naftahind tõuseb jälle hoogsalt, Eesti Energia ehitab oma mõttetuid põlevkivijaamu, Soome tuumajaam läheb oodatust (ja tuulikuenergiast) mitu korda kallimaks...
Kaua peab seda akadeemiku juttu kuulama ja tõrjuma? Kus on konkreetne pakkumine aastaks 2016 ja tuumaelektri hind? Tuulikute hind on konkreetne. Kus on tuumajaama jagu energiamahukaid tootmisettevõtteid? Paljudel tootmisettevõtetel on juba oma tuulik.
Tuumajaamad Euroopas on tänases olukorras küllaltki roheliseks lahenduseks. Eestisse pole aga lähiajal tuumajaama vaja. Kui meie tööstustarbimise võimekus oluliselt tõuseb, siis mingis kauges tulevikus, ma usun, tuumajaam ka Eestisse tuleb. Vastavad uuringud ja plaanid on Eestile kindlasti vajalikud. Kuid see ei peaks olema tänane rahva lollitamise vahend.
Loe Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropi arvamust samal teemal SIIT!
Seotud lood
Akadeemik Anto Raukase hinnangul ei ole
Suur-Pakri saared tuumajaama ehitamiseks sobivad. "Me oleme lubanud
rannarootslastele, et me ei tee seal olulisi muudatusi. Aga kui me siiski tahame
teha, siis kujutage ette, kui kalliks see kõik läheb," rääkis Raukas.
Saksamaa mõjuka mõttekoja Energy Watch
Group hiljutisest uuringust ilmnes, et tuumaenergiat mittepooldavad riigid on
taastuvenergia edendamisel saavutanud silmnähtavaid tulemusi. Riigid, kus pole
öeldud selget ei-d või toetatakse tuumaenergiat, on taastuvenergia
kasutuselevõtt takerdunud ja kordades väiksem.
Eestisse tuumajaama ehitamise tähtaegadest
pole põhjust rääkida, kuni pole vastavat seadustikku, leiab Eesti Energia
tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropp.
Hiljuti võeti Riigikogus vastu
Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. Ühe olulise peatükina
käsitletakse arengukavas ka tuumaenergiat.
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.
Enimloetud
2
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
4
5
6
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele