Mineraalväetiste tehase Nitrofert lootus
tootmine taas käivitada pole seni täitunud. Karbamiidi ja ammoniaagi hind on
maailmaturul endiselt niivõrd madal, et ettevõttel on kasulikum seista ning
maksta töötajatele palka.
Aprillis hakkasid maailmaturu hinnad tõusma ning tehases tehti ettevalmistusi tootmise taastamiseks, ent paari nädala pärast kukkusid hinnad taas. Praegu maksab ammoniaagitonn Balti regioonis 200 dollarit, samas kui varasematel aastatel on selle keskmine hind olnud 450 dollarit. Karbamiidi hind on 230 dollarit, kirjutas Põhjarannik.
"Kui karbamiidi hind tõuseks vähemalt 320 dollarini, siis tuleksime veel kuidagi ots otsaga kokku," ütleb ASi Nitrofert peadirektor Aleksei Nikolajev.
Tehas peatas tootmise veebruaris. Nikolajev ütles, et kui toodangu väljalase oleks jätkunud, võinuks praeguste hindade puhul möödunud kuude kahjum ulatuda 90 miljoni kroonini.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Aleksei Nikolajev ütleb, et olukord maailmaturul on ettearvamatu, see võib millal tahes muutuda ning kohe, kui toodangu hinnad tõusevad vähemalt sellisele tasemele, mis lubab suure kahjumita töötada, hakkab tehas taas karbamiidi ja ammoniaaki tootma.
Seotud lood
Nitrofert, mis viimastel aastatel on olnud
üliedukas, kuid kus tootmine juba alates 2009. aasta esimestest
kuudest seisab, teenis 2008. aastal 719 miljonit krooni puhaskasumit,
mis on üle 500 miljonit krooni parem tulemus kui 2007. aastal teenitud 170,5
miljonit krooni.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.