Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks eelistab energiagigant Paldiskit Peipsile?
Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna
juht seisab kooliaula laval, taustaks seinale projitseeritud tulevast Suur-Pakri
tuumajaama tutvustav esitlus, meeleoluloojateks lae alla riputatud roosad ja
sinised õhupallid.
Umbes selline idülliline vaatepilt avanes kolmapäeva õhtul kell 18 Paldiski Gümnaasiumi suures saalis.
Laval rääkisid Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo ja tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropp sellest, miks just Paldiski lähistel asuval Suur-Pakri saarel algavad suvel ehitusgeoloogilised uuringud tulevase arvatava tuumajaama ehituse ettevalmistamiseks.
Saalis on 30-40 inimest. On õpetajaid, kohalikke ettevõtjaid, punapäiseid pensionäre, üks endine Vene armee ülienergiliselt kätega vehkiv erusõjaväelane, morni ilmega abilinnapea Andrei Martõnjak.
Esinejad on kuulajatele ette valmistanud nii eesti- kui ka venekeelsed materjalid. Nii Pajo kui ka Tropp pusivad vene keelt. Tropp küsib aega-ajalt esireas istuvatelt abilistelt, kuidas mõni sõna vene keeles kõlab.
Paldiski elanikele selgitati, miks just Suur-Pakril alustatakse ehitusgeoloogilisi uuringuid; kes otsustas lõplikult tuumajaama rajamise üle; mis võib kaasneda jaama rajamisega; miks kavandatakse elektrijaama just Natura 2000 alale; mitu inimest alaliselt Eesti Energia teada saarel elab ja milliseid hooneid ei tohi tuumajaama lähistele ehitada.
Kohalikud ei jää selgitustega rahule
Kas tuumajaam elab üle lennuki pealekukkumise?
Paldiski abilinnapea Andrei Martõnjak küsib esmalt, miks tahab energeetikafirma rajada tuumajaama piirkonda, kus on just lõppenud detailplaneering, mis näeb ette saare uuesti asustamise.
"Kas te üldse teate sellest detailplaneeringust!? Te väidate praegu, et saarel ei ela alaliselt kedagi, aga võib-olla 5-10 aasta pärast elab? Planeeringu järgi peaks seal aastate pärast elama kuni 500 inimest. Miks te üritate väevõimuga piirkonna arengut pidurdada?" on abilinnapea, kes hiljem ka rahvusringhäälingu kaamera ees Eesti Energiat kirub, nördinud.
Tropi hinnangul on praegusel ajal väga raske öelda, kas tuumajaam pidurdaks saare arengut või hoopis kiirendaks seda.
Ta rõhutab, et Eesti Energia on teinud piisavalt hea taustauuringu, väitmaks, et praegu ei ela saarel ühtki alalist elanikku ja seda, kas seal kunagi ka tegelikult kedagi alaliselt elama hakkab, on ka abilinnapeal vast vara välja hõigata.
Hetkel kuum
Martõnjak ei jäta jonni
"Aga kas te terroriakti võimalusele olete mõelnud? Kuidas te plaanite tuumajaama õhust kaitsta? Räägin hüpoteetiliselt, aga mis siis juhtub, kui suur reisilennuk tuumajaama kukub?" fantaseerib linnaisa edasi.
Tropp kuulab abilinnapea kannatlikult ära.
"Teate, tuumajaam ei ole korrusmaja, et lükkad lihtsalt ümber. Tuumajaam kannatab probleemideta ära suure reisilennuki pealekukkumise. Jaama reaktori ruum on absoluutselt õhukindel. Seda, mis juhtus Tšernobõlis, ei saa kunagi meie jaamas juhtuda! Seal hakkasid töötajad sanktsioneerimata katseid tegema, mis järel toimus katastroof. Eesti töökultuur on hoopis korrektsem. Mingit omaloomingut ei saa olla!" kinnitab energiafirma esindaja.
Eesti Energia ei taha salaja uuringuid teha
Viimases reas istuv nudipäine kohalik muretseb, et Alexela kütuse- ja gaasiterminal on linnas juba niikuinii väidetavalt alalise katastroofiohu põhjustanud. "Kui nüüd meile ka tuumajaam siia tuleb, siis ei ole palju vaja, et ühes kohas midagi juhtub ja see veab teised endaga kaasa," kurdab mees.
Tropp ei mõista, kuidas Alexela naftapütid tuumareaktoriga peaksid seostuma. "Noh, nad on ju üsna lähestikku," tähendab muretseja vaikselt.
"Kuulge, kütuse- ja gaasiterminali ning tuumajaama vahemaa on umbes 10 kilomeetrit. Nad ei puutu kuidagi üksteisega kokku," on Tropp veendunud.
Paldiski Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Helle Pondre tahab teada, miks energiagigant ikkagi just Suur-Pakri välja valis. "Ma ei saa aru, miks nii suure tiheasustusega piirkonda, vahetult Tallinna lähistele on vaja tuumajaam ehitada!? Miks seda ei võiks kuhugi Peipsi järve äärsesse piirkonda või Vaivara kanti rajada?" pärib Pondre.
Õpetaja küsimusele ümisevad saalisviibijad tunnustavalt kaasa. "Teate, seda ala, mida teile näitasin… (umbes 20% saare pindalast - toim) See ei tähenda, et see kõik kinni pannakse! Me ei räägi siin täna mingisugusest tuumajaama ehitamisest Suur-Pakrile. Ma räägin teile uuringutest. Eesti Energia ei taha, et kui me lähemegi sinna uurima, siis keegi ütleks, et teeme seda salaja ega räägi midagi, mis toimub. Eesti Energia ei tee otsust, kas ja kuhu tuumajaama ehitada. See on poliitiline otsus ja selle saab teha ainult valitsus,""prahvatab Tropp.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele