Sel kevadel on metsatööstusega seotud inimesed tavalisest märksa sagedamini koos käinud, et arutada Eesti metsatööstuse konkurentsivõime suurendamise võimalusi.
Erametsaomanike maksustamine ja metsaveoautode massipiirang on seejuures olnud vaid üks arutlusteemasid, ehkki just nendes küsimustes võiks Eesti riik oma ettevõtjatele kõige kiiremini appi tulla.
Olukorda tuleb siiski vaadelda laiemalt ja alustuseks sobib kõige paremini Soome metsatööstuse strateegiauuringutega tegeleva Joensuu ülikooli professori Anssi Niskase ettekanne Tartu visioonikonverentsil.
Paberitööstus vajab värskemat tehnoloogiat Professor Niskanen nimelt leidis, et metsatööstuse senine paberitööstusele toetuv struktuur on oma aja ära elanud. Euroopa metsad kasvavad ekvaatorile lähemal olevate aladega võrreldes liiga aeglaselt ja metsaomand on paljude väikeomanike vahel killustunud.
Energeetika pakub metsandusele väljapääsuAppi peavad tulema eksport ja muutused. Paistab, et midagi ongi juba muutumas, sest Tamme sõnul ei ole Väo Hakke tarnijate hulgas praegu nn tavaraiujaid ja seetõttu on raiejäätmete osakaal samuti pea olematu.
Olukord toormeturul võib muutuda, kui Narva elektrijaamad alustavad suures mahus puiduhakke põletamist. Selleks on vaja muuta elektrituru seadust nii, et ka Narva mastaabis tootjad saavad puiduhakke põletamisega CO2 kvootide ostmist vähendada.
See võib majanduslikult küll põhjendatud olla, kuid pikas plaanis siiski vale valik. Märja puiduhakke põletamine suitsugaasidest veeauru jääksoojust välja võtmata on koostootmisjaamadega võrreldes ligi kolm korda väiksema soojusliku kasuteguriga.

Seotud lood

Uudised
  • 12.06.09, 13:12
Statistika: metsaraie lubatust poole väiksem
Kuigi statistikaameti andmetel suurenes eelmisel aastal Eesti metsaraie seitsme protsendi võrra ehk ligi 7,4 miljoni tihumeetrini, jääb see siiski lubatud optimaalsest mahust poole väiksemaks.
  • ST
Sisuturundus
  • 05.10.26, 09:16
Elektrinõudlus aina kasvab ja vana võrk peab õppima täiesti uusi trikke
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele