Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: metsaraie lubatust poole väiksem
Kuigi statistikaameti andmetel suurenes
eelmisel aastal Eesti metsaraie seitsme protsendi võrra ehk ligi 7,4 miljoni
tihumeetrini, jääb see siiski lubatud optimaalsest mahust poole väiksemaks.
“Kui arvestada, et statistikaameti andmed on tuletatud metsateatiste põhjal ehk peegeldavad metsaomanike raiekavatsusi, siis on alust arvata, et tegelik raie jääb alla 7 miljoni tihumeetri,” ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp pressiteates. “Eesti metsanduse arengukava sätestab aastatel 2001–2010 optimaalseks raiemahuks keskmiselt 13,1 miljonit tihumeetrit aastas – seega raiutakse poole vähem.”
Tegelikku raiemahtu näitab kõige täpsemalt metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse tehtava statistilise inventeerimise (SMI) tulemus. “2008. aasta kohta inventeerimise andmed veel puuduvad, kuid 2007. aastal küündis Eesti metsade tegelik raiemaht 5,6 miljoni tihumeetrini ehk vahe metsateatiste andmetega oli 1,3 miljonit tihumeetrit,” selgitas Lamp. Ka 2006. aastal oli soovitud ja tegeliku raiemahu vahel erinevus – raiuda sooviti 5,9 miljonit tihumeetrit, tegelikult raiuti 5,3 miljonit.
Seega oleme alates 2004. aastast jäänud optimaalsest raiemahust väga kaugele. Samamoodi jätkates tekib Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse hinnangul hiljemalt 30 aasta pärast olukord, kus suure osa majandusmetsade puidukvaliteet on oluliselt langenud, osa metsi on aga kõrge vanuse tõttu lagunenud. Raiemahu vähenemisega on kaasnenud ka puidutööstuse osakaalu ning metsandussektoris töötavate inimeste arvu vähenemine. Sellest hoolimata aitavad puit ja puittooted tasakaalustada Eesti negatiivset väliskaubandusbilanssi.
Mets katab üle poole (51%) Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid looduslikke ja majanduslikke rikkusi. 70% ehk 1,5 miljonit hektarit Eesti metsadest on tulundusmetsad, ülejäänud hoiu- ja kaitsemetsad.
Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub 337 tihumeetrini.
Seotud lood
Sel kevadel on metsatööstusega seotud
inimesed tavalisest märksa sagedamini koos käinud, et arutada Eesti
metsatööstuse konkurentsivõime suurendamise võimalusi.
Maikol Kriiva on sõitnud Ferrari ja Lamborghiniga, kuid kui ta peaks valima auto, millega tahaks päriselt iga päev sõita, eelistab ta Chevrolet Corvette C8-t. „Ta näeb välja nagu superauto ja temaga saab päriselt sõita,“ tutvustab Kriiva oma garaažis kollektsiooni värsket pärlit. Nii mõnegi mehe lapsepõlve mudelautode kogu vingemaid eksemplare meenutav 6,2 liitrise V8 mootoriga on päris mis päris. Istu sisse, vajuta nupust käima ja naudi terviseks, kuidas sõidad kolme ja poole sekundi pärast sajaga nagu Smilersi laulus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Punch Clubi suurim turg on USA.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele