„Statistika järgi langesid 2009. jaanuaris võrreldes jaanuariga 2008 kemikaalide ja keemiakaupade tootmismahud 35%. Soomes oli see arv 22% ning Norras 15%. Meil läks hästi kuni 2008. aasta oktoobrini, kui tootmismahud tõusid 10% ja eksport moodustas kuni 86% kogu keemiatööstuse käibest,“ märkis Meybaum.
„Me sõltume absoluutselt välisturgudest, millal seal nõudlus lahti läheb ning ka meie Eesti majanduspoliitikast, maksupoliitika, näiteks tööjõumaksud ning aktsiisid ja saastetasud,“ sõnas ta.
Meybaum ütles, et nii eelmine aasta kui tänavu tõusid keskkonnatasud 20%. Maksukoormus on keemiatööstuses tõusnud. Ta lisas, et sektor sõltub ka teistest tööstusharudest, mis on vähikäiku teinud.
„Ma ei taha öelda, et keegi läheb keemiatööstusest pankrotti, sest ma näen, et ettevõtted on tugevad, nad on suured. Aga, kui see olukord kardinaalselt ei muutu, siis ... Ma ei tegele ennustamisega,“ sõnas Meybaum.
„Kui Ida-Virumaa keemiatööstus läheb pankrotti, siis Ida-Virumaa, Kohtla-Järve linn, Sillamäe linn on sotsiaalse katastroofi piirkonnad. Enamik tööjõust on keskealine venekeelt kõnelev inimene, ning töötuna on nende väljavaade tööjõuturul null,“ tõdes liidu tegevdirektor.
Seotud lood
Krediidiinfo poolt üheksandat aastat
koostatavast Eesti pankrottide uuringust selgub, et pärast mitmeaastast
langustendentsi on 2008. aastal pankrottide arv hüppeliselt tõusnud ning sama
trend jätkub ka käesoleval aastal.
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.