Krediidiinfo poolt üheksandat aastat
koostatavast Eesti pankrottide uuringust selgub, et pärast mitmeaastast
langustendentsi on 2008. aastal pankrottide arv hüppeliselt tõusnud ning sama
trend jätkub ka käesoleval aastal.
Möödunud aastal kuulutati Eestis välja 429 ettevõtte maksejõuetus, seega suurenes pankrottide arv 2007. aastaga võrreldes 110 protsendi võrra. Pankrotistus iga 280. ettevõte ehk 0,36 protsenti kõigist Eesti ettevõtetest.
Erinevalt viimastest aastatest on 2008. aastal pankrotistumise tase 1000 ettevõtte kohta oluliselt kõrgem aktsiaseltsidel, mis näitab, et aasta on olnud raske ka suurematele ja rohkem kapitaliseeritud ettevõtetele. Positiivseks võib pidada, et üle mitme aasta on varatute ettevõtete osakaal pankrotistunud ettevõtete seas alla poole, moodustades 45 protsenti.
Tüüpiline pankrotiettevõte on kuni 10 miljonilise käibega ning suure kahjumiga töötav miinuses omakapitaliga firma. Iseloomulikuks on pikaajalised võlgnevused maksu- ja tolliametile – ligi pooltel 2008. aastal pankrotistunud ettevõtetest esines pikaajaline maksuvõlg juba enam kui aasta enne maksejõuetuse väljakuulutamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suurima pankrotistumise määraga piirkond Eestis oli 2008. aastal üllatuslikult Valgamaa, kus pankrotistumise tase ületas enam kui kaks korda Eestis keskmise. Järgneb Ida-Virumaa, mis on aastaid olnud kõrge pankrotistumise tasemega piirkond.
Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti pankrotistumise määr aastaga tõusnud veidi üle keskmise - 108 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta. Kõige väiksem on pankrotistunud ettevõtete osakaal Poolas – vaid 3 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta. Kõige rohkem on pankrotte Luksemburgis, vastav näitaja on 233. Lätis ja Leedus on vastavalt 115 ja 99 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta.Pankrottide arv kasvas mullu 110%Pankrottide arv kasvas mullu 110%Pankrottide arv kasvas mullu 110%
Seotud lood
Kasvanud
tööjõumaksud, aktsiisid, saastetasud ning lisaks kahanenud eksport
paneb töötleva tööstuse ettevõtted proovile, sõnas Eesti
keemiatööstuse liidu tegevdirektor Hallar Meybaum.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.