• 17.03.09, 16:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Stora Enso lõikab Läti palki Eestis vähe

ASi Stora Enso Eesti nõukogu esimees Rait Hiiepuu ütles, et Näpi ja Imavere saeveskites lõigatavast palgist pärineb Lätist hinnanguliselt vaid 5%.
Kuigi Lätist on näiteks kuuse- või männipalki veelgi odavam varuda, kui Eestis, toob Stora Enso seda Eestisse nõnda vähe selletõttu, et kontsernil on ka Lätis saeveski, mis kohaliku puidu ise suuremalt jaolt ära kasutab.
"Lätis on meil saeveski peenpalgi lõikamiseks, aga kuna sekka satub ikka ka jämedamat palki, siis selle toome Eesti saeveskitesse," selgitas Hiiepuu. "Lätis on palgi hind küll madalam kui Eestis, aga sealt tuues lisandub toorme hinnale transpordikulu."
Üks suuremaid Lätist pärit ümarpalgi kasutajaid on Võrumaal, Läti piirist vaid paarikümne kilomeetri kaugusel tegutsev Toftani saetööstus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lätis hoogustas raietegevust oluliselt 2005. aastal vastu võetud seadus, mille kohaselt matsamaterjali müügist saadud tulu on maksuvaba. Seega puudub Läti metsamehel vajadus ka metsamajandamiskulusid müügituludest maha arvutada, et sel moel maksuleevendust saada, nagu võimaldab näiteks Soomes kehtiv metsaseadus.
Kõige karmimalt on maksustatud Eesti metsaomanik, kel on küll võimalik metsamaterjali müügiga otseselt seotud kulud ning metsauuendamiseks tehtud kulutused maha arvestada raieõiguse müügist teenitud tulust, kuid puudub õigus teha mahaarvestusi metsakasvatuskuludelt. Eestis on ainult FIEl õigus kõik metsaga seotud kulud metsast teenitud tuludest küll maha arvata, ent sel juhul lisandub kohustus maksta sotsiaalmaksu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.25, 12:35
Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele