„Ütleme niimoodi, et Hiina on 10–20 aasta
pärast maailmas riik number üks ja seepärast on Eesti kohalolek Hiinas äärmiselt
vajalik,“ sõnab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nn saadik Hiinas
Shanghais Valle Feldmann.
Mehel on kiired ajad: Eestist tuleb taustapäringuid mitmesuguste Hiina firmade kohta, peab organiseerima eestlaste vastuvõtu, korraldama neile tuure ning leidma Hiinas võimalikke partnereid, kes eestlaste vastu huvi tunnevad, kirjutab Postimees..
„Praegu on siin Tallinna Sadama delegatsioon, järgmisel nädalal tulevad IT-inimesed, septembris üheksaliikmeline delegatsioon Tartu Teaduspargist, aprillis delegatsioon Eesti ehitussektorist,“ loetleb Feldmann huvitatute nimekirja.
„Kasv on suur, mahud tohutud ja seda ignoreerida poleks kindlasti tark,“ märgib Cliftoni juht Jaak Anton. Nende firma valmistab kõrgsageduslikke kõrge temperatuuritaluvusega odavaid pooljuhtlüliteid ja kuna toodang läheb täielikult ekspordiks, oleks selle jõudmine tohutu tarbijaskonnaga Hiinasse tõeline töövõit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.